Sa oled siin

Alusdokumendid ja õigusaktid


 

Riigikaitse valdkonna strateegiliste arengudokumentide ja riigi kaitsetegevuse kava koostamine lähtub alates 2016. aastast riigikaitseseadusest. Riigikaitse strateegiliste arengudokumentide koostamisel, elluviimisel ja muutmisel lähtutakse riigieelarve seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud strateegiliste arengudokumentide koostamise, elluviimise ja muutmise korrast.

 

Eesti julgeolekupoliitika alused

Julgeolekupoliitika alused määravad Eesti huve ning rahvusvahelise ja riigisisese julgeolekukeskkonna riske arvesse võttes kindlaks julgeolekupoliitika eesmärgid, põhimõtted ja tegevussuunad.

Julgeolekupoliitika alused kiidab Vabariigi Valitsuse ettepanekul oma otsusega heaks Riigikogu. Julgeolekupoliitika aluste muutmine algatatakse välisministri ettepanekul julgeolekukeskkonna olulise muutumise korral.

 

Eesti riigikaitse strateegia

Riigikaitse strateegia tugineb „Eesti julgeolekupoliitika alustele” ning sellest lähtub riigikaitse detailsem planeerimine.

Strateegia kohaselt on riigi kaitsmine kõigi olulisemate Eesti riigiasutuste ülesanne. See määratleb riigikaitse peamiste tegevussuundadena peale sõjalise kaitse ka tsiviilsektori toetuse sõjalisele kaitsele, rahvusvahelise tegevuse, sisejulgeoleku tagamise, ühiskonna elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamise ning psühholoogilise kaitse.

Strateegia lähtub põhimõttest, et kõik asutused, kes vastutavad ühe või teise valdkonna eest sõjaajal, peavad nende eest vastutama ka rahuajal.

 

Vabariigi Valitsus kiitis 2014. aasta 27. veebruaril heaks riigikaitse arengukava 2013–2022 mittesõjalise osa, mis esmakordselt vaatleb riigikaitset sõjalisest kaitsest laiemalt ning paneb kõikidele olulisematele riigiasutustele konkreetsed riigikaitselised ülesanded.

Riigikaitse strateegia kohaselt näeb arengukava riigikaitse põhiliste tegevusvaldkondadena peale sõjalise kaitse ette veel tsiviilsektori toetust sõjalisele kaitsele, rahvusvahelist tegevust, sisejulgeoleku tagamist, elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamist ja psühholoogilist kaitset.

Sõjalise kaitse valdkonnas jätkub 2013. aasta jaanuaris Vabariigi Valitsuse kinnitatud arengukava elluviimine, mille prioriteedid on kahe täielikult relvastatud ja varustatud jalaväebrigaadi väljaarendamine ning Kaitseväele jalaväe lahingumasinate, iseliikuvate suurtükkide ning uue põlvkonna tankitõrjeraketisüsteemide hankimine.

Et tugevdada tsiviilsektori toetust sõjalisele kaitsele, luuakse arengukava kohaselt mobilisatsiooni infosüsteem, hakatakse erasektoriga sõlmima lepinguid varude ja teenuste kohta, mis mobilisatsiooni korral toetaksid Kaitseväe tegevust, ning harjutatakse regulaarsetel õppustel tsiviilressursside kasutuselevõttu.

Rahvusvahelise tegevuse vallas näeb arengukava ette Eestile riigikaitseliselt ja julgeolekupoliitiliselt oluliste saatkondade ja esinduste võrgu arendamist.

Siseturvalisuse tagamise osas tuleb arengukava järgi arendada Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti võimekusi, et olla valmis Eesti elanike turvalisust tagama ka kõige keerulisemates olukordades.

Elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamiseks näeb arengukava ette täiendavate elektritootmise võimsuste ja juhtimissüsteemide arendamist, ühiskonna toimimiseks vajalike sideühenduste tugevdamist, strateegilise tähtsusega raud- ja maanteede remondivõimekuse tagamist ning meditsiinisüsteemi valmisoleku tugevdamist.

Psühholoogilise kaitse osas tuleb arengukava kohaselt arendada sellealast akadeemilist ekspertiisi ja korraldada psühholoogilise kaitse kursusi, samuti arendada riigiasutuste võimet vaenuliku mõjutustegevuse tuvastamiseks ning suurendada valmisolekut suurema kommunikatsioonivajadusega kriisideks.

 

Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2018-2021

Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2018-2021 kirjeldab sõjalise riigikaitse arengueesmärgid ja nende saavutamiseks kuluvad ressursid, mille määramisel lähtume riigikaitse arengukavast 2017-2026, NATO väevõime-eesmärkidest ning Kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest.
 

Kaitsetegevuse operatiivkava

Kaitsetegevuse operatiivkava kirjeldab sõjalise riigikaitse ülesannete täitmist olemasolevate sõjaliste võimetega vastavalt riigikaitse strateegias püstitatud eesmärkidele.

Kaitsetegevuse operatiivkava kehtestab Kaitseväe juhataja kooskõlastatult kaitseministriga üheks aastaks.

 

Viimati uuendatud: 10. Märts 2017