Julgeolekupoliitika

Eesti julgeolekupoliitika sõnastavad „Eesti julgeolekupoliitika alused". Selle raamdokumendi järgi koostatakse valdkondlikud ja üksikasjalised arengu- või tegevuskavad. Sellest lähtuvad ka Eesti kaitsepoliitilised eesmärgid.

 

Julgeolekupoliitika alused sõnastavad terviklikult Eesti julgeolekukäsitluse, eristades nelja peamist tegevussuunda:

  • välispoliitikat, mille julgeolekualaste eesmärkide elluviimisel on keskne roll Välis- ja Kaitseministeeriumil;
  • kaitsepoliitikat, mille julgeolekualaste eesmärkide elluviimisel on keskne roll Kaitseministeeriumil;
  • turvalisuspoliitikat, mille julgeolekupoliitiliste eesmärkide elluviimisel on keskne roll Siseministeeriumil;
  • ühiskonna sidusust ja toimepidevust, kus kõigil ministeeriumidel on valdkonnast lähtuvad julgeolekupoliitilised ülesanded.

Julgeolekupoliitika aluseid muudetakse välisministri ettepanekul, kui julgeolekukeskkond oluliselt muutub. Julgeolekupoliitika alused kiidab Vabariigi Valitsuse ettepanekul heaks Riigikogu. 

Kehtivad Eesti julgeolekupoliitika alused kiitis Riigikogu heaks 12. mail 2010. aastal.

 

Julgeolekupoliitika eesmärk

Kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus.

Eesti teostab julgeolekupoliitikat põhiõigusi ja -vabadusi järgides ning põhiseaduslikke väärtusi kaitstes.

Julgeolekupoliitika:

  • loob eeldused ühiskonna järjepidevaks arenguks ning rahva heaoluks;
  • hõlmab tegevust valdkondades, mis kindlustavad riigi ja rahva kestmajäämise.

 

Julgeolekupoliitika põhimõtted

  • Eesti julgeolekupoliitika lähtub ÜRO põhikirjas sätestatud põhimõtetest, sealhulgas iga riigi õigusest ja vabadusest valida oma julgeolekulahendeid. Eesti julgeolekupoliitika ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu.
  • Eesti julgeolekupoliitika põhineb avaral julgeolekukäsitlusel, mis hõlmab kõiki julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja selle tagamiseks olulisi valdkondi.
  • Eesti julgeolekupoliitika on suunatud ohtude ennetamisele ning vajaduse korral kiirele ja paindlikule reageerimisele. Eesti julgeolek tagatakse koordineeritud välis- ja sisepoliitilise tegevusega.
  • Eesti korraldab julgeoleku tagamise NATO ja Euroopa Liidu liikmesuse kaudu ning tihedas koostöös liitlaste ja teiste rahvusvaheliste partneritega. NATO on oma üleatlandilise ja kollektiivkaitselise olemusega Euroopa julgeoleku ja kaitse nurgakivi.
  • Eesti käsitleb enda ja liitlaste julgeolekut jagamatuna: liitlaste julgeolekut mõjutavad tegurid mõjutavad Eestit ja vastupidi.
  • Eesti tagab usutava heidutuse ja sõjalise kaitse NATO kollektiivkaitse kaudu. Eesti arendab oma sõjalist kaitsevõimet, mis on osa NATO kollektiivkaitsest.
  • Eesti julgeolekut tugevdab sidus kodanikuühiskond, kus teadlikul kodanikuaktiivsusel on oluline roll julgeoleku ja turvatunde edendamisel.