Sa oled siin

Kaitse-eelarve

Eesti kaitse-eelarve üldised trendid

 

Kaitse-eelarve on alates 2015. aastast olnud 2% sisemajanduse kogutoodangust (SKT-st). Selle poliitilise lubaduse jälgimine on taganud ja tagab sõjalise riigikaitse tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu ning vastab NATO eesmärgile kaitsekulude taseme osas.

Julgeolekuolukorra muutusega seoses on Eestis suurenenud alaliselt siinviibivate liitlaste arv. Alates aastast 2014 on kaitse-eelarve koosnenud kahest mõttelisest osast: osast, mis arvutatakse 2%-na SKT-st ja mis on suunatud peamiselt iseseisvaks kaitsevõimeks ja osast, mis on Kaitseministeeriumile eraldatud seoses liitlaste suurenenud siinviibimisega.Eestis teostati  ka enne 2017. aasta algust Balti õhuturbemissiooni mh Ämarist, Tapal asus liitlaste jalaväekompanii ja Tallinnas oli alustanud tööd NATO staabielement (NATO Force Integration Unit – NFIU). Juulis 2016 otsustati Varssavi tippkohtumisel paigutada Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola NATO pataljonide lahingugrupid. Liitlaste pataljoni lahingugrupp saabus Eestisse 2017. aasta kevadel.

 

Eesti kaitse-eelarve aastal 2017

Kaitseministeeriumi valitsemisala 2017. aasta eelarve on kokku 477,9 miljonit eurot, see moodustab ca 2,2% SKT-st. Võrdluseks 2016. aasta kaitse-eelarve koos liitlastele eraldatud lisavahenditega oli 449,5 mln eurot.

Lihtsustatult võib kaitse-eelarvet jagada kolmeks: hanke- ja investeeringukuludeks, personaliga seotud kuludeks ning majandamis- ja muudeks kuludeks. Hästi tasakaalustatuks peetakse kaitse-eelarvet, kus personali- ja ülalpidamiskulude tase ei ole liiga suur ja eelarvest on võimalik ellu viia kaitsevõimet edasiviivaid võimearendusi. 2017. aasta kaitsekuludest kulub tööjõukuludeks 27%, taristu- ja hankekuludeks 44% ning kõigeks muuks 29%.

NATO definitsiooni kohaselt arvestatakse kuluartikleid pisut teistel alustel ning ka selle vaate alusel on Eesti 2017. aasta kaitse-eelarve üks Euroopa tasakaalustatumaid: 2017. aastal moodustasid personaliga seotud kulud 34% kaitsekuludest, hanke- ja investeeringukulud 31% kaitse-eelarvest ning muud kulud 35%.

 

2017. aasta kaitse-eelarve kasutamine

Sõjalise võime arendamine toimub suures osas vajaliku varustuse soetamise kaudu. 2017. aastal on hangete osas põhirõhk Scoutspataljoni mehhaniseerimisega seotud hangetel, ent hangitakse ka relvastust (käsitulirelvad), erinevat laskemoona, side- ja IT varustust, riidevarustust, individuaalset erivarustust ja isikukaitsevahendid. Jätkub Kaitseliidu maakaitsestruktuuri varustamine. Kavandatud hanked tõstavad märkimisväärselt kaitseväe (sh maakaitse) reageerimiskiirust ja juhtimisvõimet ning seda peamiselt side- ja transpordivahenditega varustatuse märkimisväärse paranemise toel. Soetatakse varustust luure- ja eelhoiatuse ning erioperatsioonide jaoks. Samuti jätkub miinijahtijate elutsükli uuendamine.

Taristukuludest lõviosa läheb väljaõppetingimuste kaasajastamiseks ja harjutusväljade arendamiseks. Tapale rajatakse lahingsoomukite toetusveoautode varjualused, lahingsoomukite hooldus-õppe-garaažid, kasarmu 240 ajateenija majutamiseks, uus söökla ning taristuga seotud vajalikud kommunikatsioonid. Lisaks ehitatakse moona hoiustamiseks ladusid, rajatakse Kaitseliidule vajalikku taristut ning jätkub harjutusväljade arendamine. Liitlaste tarbeks rajatakse täiendav kasarmu, söökla ning erinevad rajatised tehnika hoolduseks ja varustuse hoidmiseks.

Tööjõuga seotud kulud on suunatud tegevväelaste ja ametnike töötasudeks ning erukaitseväelaste pensioniteks. Otsustega on tagatud tegevväelaste töötasu konkurentsivõime ning tegevväelaste iga-aastane juurdekasv 50 inimest, tagatud on seadusest tulenevad kohustused, sh eripensionid.

Muude kulude hulka jäävad kulud, mis on seotud Kaitseväe igapäevase tegevuse ja väljaõppe tagamisega (sh sõidukitele kütuse hankimisega, kaitseväelaste toitlustamisega, linnakute ülalpidamisega, väljaõppe läbiviimisega). Siia kulude hulka kuuluvad veel NATO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud ning julgeolekuasutuse Teabeamet eelarve. 2017. aasta majandamiskulud võrreldes 2016. aastaga vähenesid, kuid suurenes julgeolekuasutuste eelarve. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud tagati vastavalt kohustustele.

 

Kaitsekulude ülempiir määratakse riigi eelarvestrateegias. Aastate 2018-2021 riigi eelarvestrateegia kinnitatakse eelduslikult aprillis 2017.

 

 

Viimati uuendatud: 27. Märts 2017