Sa oled siin

Kaitse-eelarve

Eesti kaitsekulude üldised trendid

 

Kaitsekulud on 2015. aastast alates ületanud kahte protsenti  sisemajanduse kogutoodangust (SKT-st). See on taganud ja tagab sõjalise riigikaitse tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu ning vastab NATO kaitsekulude taseme eesmärgile.

Alates aastast 2014 on kaitsekulud koosnenud kahest sisulisest osast: iseseisvaks kaitsevõimeks ehk riigikaitse arengukavaga sätestatud võimete ja üksuste loomiseks ning ülalpidamiseks ettenähtud osast, mis moodustab 2% SKT-st, ning vahenditest, mis on Kaitseministeeriumile eraldatud Vabariigi Valitsuse poolt vajaliku taristu tagamiseks ja ülalpidamiskulude katmiseks seoses liitlaste suurenenud siinviibimisega. Liitlastega seotud kuludeks loetakse peaasjalikult Ämaris paikneva Balti õhuturbemissiooni kulusid, Tallinnas paikneva NATO staabielemendi (NATO Force Integration Unit ehk NFIU) kulusid ning Tapal asuva NATO pataljoni lahingugrupiga seotud vajadusi.

Alates aastast 2018 on kaitsekuludele lisandunud kolmas komponent – kaitseinvesteeringute programm, mille eesmärgiks on saavutada  ettenähtud kriitilisi võimearendusi varasemast kiiremini. Lähiaastatel soetatakse selle programmi kaudu suurekaliibrilist laskemoona. 2018. aastal oli selleks ette nähtud 10 miljonit eurot ning 2019. aastal on planeeritud 30 miljonit eurot. Vabariigi Valitsus on otsustanud eraldada kaitseinvesteeringute programmile aastatel 2018–2022 100 miljonit eurot.

Lisaks Eesti enda riigikaitse valdkonda suunatud vahenditele panustab lähiaastatel rahaliselt meie riigikaitsesse ka NATO.
 
 
Mõistetest:
Kaitsekulu (defence expenditure) on NATO definitsioonist tulenev näitaja, mis mõõdab, kui palju riik kulutab enda vahendeid Kaitseministeeriumi valitsemisala kaudu riigikaitsele suhtena SKPsse. See on mõõdik, mille abil NATO ja mitmed teised rahvusvahelised organisatsioonid riikide panuseid hindavad.
Lisaks on viimastel aastatel laekumas Eesti riigikaitse tugevdamiseks välisvahendeid nii NATOst (NATO julgeolekuinvesteeringute programm, NSIP) kui väiksemas mahus teistelt riikidelt. Seega on Kaitseministeeriumi valitsemisala käsutuses olevaid rahalisi vahendeid (ehk teisisõnu kaitse-eelarvet) selle võrra rohkem (ent neid ei loeta NATO definitsiooni alusel kaitsekuluks).

 

Joonis: Kaitsekulu (NATO metoodika)
 

 

Eesti kaitsekulud aastal 2019

2019. aasta kaitsekuluks on planeeritud 585,4 miljonit eurot, mis moodustab prognoositud SKT-st 2,16%. Kaitsekulud sisaldavad ka 30 miljonit eurot kaitseinvesteeringute programmi vahendeid ning 15 miljonit eurot liitlasüksuste vastuvõtuga seotud lisavahendeid, mille eraldamise on Vabariigi Valitsus eraldi otsustanud. Võrreldes  2018. aastaga on summa märkimisväärselt suurenenud: möödunud aasta kaitsekulud koos liitlaste võõrustamiseks Vabariigi Valitsuse poolt eraldatud lisavahenditega oli 531,1 miljonit  eurot (2,07% SKT-st).

Lihtsustatult võib kaitsekulu jagada kolmeks: hanke- ja investeeringukuludeks, personaliga seotud kuludeks ning majandamis- ja muudeks kuludeks. Hästi tasakaalustatuks peetakse kaitsekulude jaotust, milles personali- ja ülalpidamiskulude tase ei ole proportsionaalselt liiga suur ning ellu on võimalik viia kaitsevõimet edasiviivaid võimearendusi. Kaitsekuludest moodustavad 2019. aasta riigieelarve seaduse alusel tööjõukulud 23%, taristu investeeringud ja hankekulud 46% ning kõik muu 31%.

Eesti 2019. aasta kaitsekulu on jätkuvalt üks Euroopa tasakaalustatumaid. Siseriiklikust meetodist on mõnevõrra erinev kaitsekulude jagunemine NATO meetodi järgi. 2019. aastal moodustavad personaliga seotud kulud 34%, hanke- ja investeeringukulud 24% ning muud kulud 42% kaitsekuludest.

Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi sõjaliseks kaitsmiseks. 2019. aastal tasutakse jalaväe lahingumasinate CV90 viimane osamakse ja viiakse lõpule mereväe miinilaevade moderniseerimine. Täiendatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu varustust ja relvastust – hangitakse uued käsitulirelvad, side- ja IT tehnikat, riidevarustust ning killu- ja kuuliveste. Jätkuvad erinevad lahingumoona hanked, mida rahastatakse 30 miljoni euro ulatuses Vabariigi Valitsuse moodustatud Kaitseinvesteeringute Programmist.

Kaitseväelastele ja liitlastele vajaliku väljaõppekeskkonna ning kaasaegsete olmetingimuste tagamiseks jätkub investeerimine riigikaitselisse taristusse ja kaitseväe linnakute ning harjutusväljade väljaarendamisse. Kaitseväe vajadustest lähtuvalt rajatakse Tapa linnakusse brigaadi tagalahoone ning alustatakse täiendava Jõhvi kasarmu ehitusega võimaldamaks ajateenijate arvu suurendamist lähiaastatel ning arendatakse Miinisadama taristut.

Tööjõukuludest makstakse tegevväelaste ja ametnike töötasud ning erukaitseväelaste pensionid. 2019. aasta kaitsekuludes on arvestatud tegevväelaste keskmise palgataseme tõstmisega, ulatudes üle 30% Eesti keskmisest palgast, lisaks on arvestatud vahendid 50 tegevväelase juurdekasvuks.
Muud kulud moodustavad väljaminekud, mis on seotud Kaitseväe igapäevase tegevuse ja väljaõppe tagamisega, nagu ajateenistusega seotud kulud, linnakute ülalpidamine, väljaõppe läbiviimine, õppuste läbiviimiseks, nagu Kevadtorm 2019 jne. Siia alla kuuluvad veel NATO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud, Välisluureameti ning Kaitseliidu kui organisatsiooni kulud.

Lisaks on Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarves üle 29 miljoni euro välistoetusi. Eestile laekuvad riigikaitse arendamiseks 2019. aastal täiendavad vahendid NATO julgeolekuinvesteeringute programmist (NATO Security Investment Programme ehk NSIP). Suurusjärgus 14 miljonit eurot on mõeldud formeerimisvõimaluste parandamiseks Tapal ja 9 mln eurot väljaõppevõimaluste suurendamiseks keskpolügonil. Kokku on Kaitseministeeriumi valitsemisala kasutada (koos välistoetustega) 2019. aastal 614,7 miljonit eurot.

 

 

Viimati uuendatud: 1. Märts 2019