Sa oled siin

Kaitse-eelarve

Eesti kaitsekulude üldised trendid

 

Kaitsekulud on 2015. aastast alates ületanud kahte protsenti  sisemajanduse kogutoodangust (SKT-st). See on taganud ja tagab sõjalise riigikaitse tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu ning vastab NATO kaitsekulude taseme eesmärgile.

Alates aastast 2014 on kaitsekulud koosnenud kahest sisulisest osast: iseseisvaks kaitsevõimeks ehk riigikaitse arengukavaga sätestatud võimete ja üksuste loomiseks ning ülalpidamiseks ettenähtud osast, mis moodustab 2% SKT-st, ning vahenditest, mis on Kaitseministeeriumile eraldatud Vabariigi Valitsuse poolt vajaliku taristu tagamiseks ja ülalpidamiskulude katmiseks seoses liitlaste suurenenud siinviibimisega. Liitlastega seotud kuludeks loetakse peaasjalikult Ämaris paikneva Balti õhuturbemissiooni kulusid, Tallinnas paikneva NATO staabielemendi (NATO Force Integration Unit ehk NFIU) kulusid ning Tapal asuva NATO pataljoni lahingugrupiga seotud vajadusi.

Alates aastast 2018 on kaitsekuludele lisandunud kolmas komponent – kaitseinvesteeringute programm, mille eesmärgiks on saavutada  ettenähtud kriitilisi võimearendusi varasemast kiiremini. Lähiaastatel soetatakse selle programmi kaudu suurekaliibrilist laskemoona. 2018. aastal on selleks ette nähtud 10 miljonit eurot (Vabariigi Valitsusel on valmidus vajadusel eraldada täiendavalt veel 10 miljonit eurot) ning 2019. aastal on planeeritud 30 miljonit eurot. Kokku on kaitseinvesteeringute programmist Eestile aastatel 2018–2022 ette nähtud eraldada 100 miljonit eurot.

Lisaks Eesti enda riigikaitse valdkonda suunatud vahenditele panustab lähiaastatel rahaliselt meie riigikaitsesse ka NATO.
 
 
Mõistetest:
Kaitsekulu (defence expenditure) on NATO definitsioonist tulenev näitaja, mis mõõdab, kui palju riik kulutab enda vahendeid Kaitseministeeriumi valitsemisala kaudu riigikaitsele suhtena SKPsse. See on mõõdik, mille abil NATO ja mitmed teised rahvusvahelised organisatsioonid riikide panuseid hindavad.
Lisaks on viimastel aastatel laekumas Eesti riigikaitse tugevdamiseks välisvahendeid nii NATOst (NATO julgeolekuinvesteeringute programm, NSIP) kui väiksemas mahus teistelt riikidelt. Seega on Kaitseministeeriumi valitsemisala käsutuses olevaid rahalisi vahendeid (ehk teisisõnu kaitse-eelarvet) selle võrra rohkem (ent neid ei loeta NATO definitsiooni alusel kaitsekuluks).

 

Joonis: Kaitsekulu (NATO metoodika)
 

 

Eesti kaitsekulud aastal 2018

2018. aasta kaitsekulu on kokku 526,9 miljonit eurot ning see moodustab lähtuvalt majandusprognoosist umbes 2,07% SKT-st.  Võrreldes  2017. aastaga on summa märkimisväärselt suurenenud: möödunud aasta kaitsekulud koos liitlaste võõrustamiseks Vabariigi Valitsuse poolt eraldatud lisavahenditega oli 479,2 miljonit  eurot.

Lihtsustatult võib kaitsekulu jagada kolmeks: hanke- ja investeeringukuludeks, personaliga seotud kuludeks ning majandamis- ja muudeks kuludeks. Hästi tasakaalustatuks peetakse kaitsekulude jaotust, milles personali- ja ülalpidamiskulude tase ei ole proportsionaalselt liiga suur ning ellu on võimalik viia kaitsevõimet edasiviivaid võimearendusi. 2018. aasta kaitsekuludest moodustavad  tööjõukulud 23%, investeeringud ja hankekulud 44% ning kõik muu 33%.

Eesti 2018. aasta kaitsekulu on jätkuvalt üks Euroopa tasakaalustatumaid. Siseriiklikust meetodist on mõnevõrra erinev kaitsekulude jagunemine NATO meetodi järgi. 2018. aastal moodustavad personaliga seotud kulud 33%, hanke- ja investeeringukulud 26% ning muud kulud 41% kaitsekuludest.

2018. aastal on põhirõhk Scoutspataljoni mehhaniseerimisega seotud hangetel ja erineva laskemoona soetamisel, ent hangitakse ka relvastust, näiteks käsitulirelvi, side-, riide- ja IT varustust, individuaalset erivarustust ja isikukaitsevahendeid. Jätkub Kaitseliidu ettevalmistatavate maakaitseüksuse varustamine. Kavandatud hanked tõstavad peamiselt side- ja transpordivahenditega varustatuse suurenemise tõttu märkimisväärselt kaitseväe, sealhulgas maakaitse, reageerimiskiirust ja juhtimisvõimet. Soetatakse varustust luure- ja eelhoiatuse ning erioperatsioonide üksuste jaoks. Samuti jätkub mereväe miinijahtijate elutsüklite uuendamine.

Suur osa taristukuludest läheb soomusmanöövervõime toetamiseks, samuti väljaõppetingimuste kaasajastamiseks. Jätkatakse harjutusväljade arendamist. Tapale rajatakse lahingsoomukite toetusveokite varjualused, lahingsoomukite hooldus-õppegaraažid, remonditöökoda ja varjualused, kasarmud ajateenijate ning liitlaste majutamiseks, spordihoone ning taristuga seotud vajalikud kommunikatsioonid. Lisaks rajatakse Kaitseliidule vajalikku taristut ning jätkub harjutusväljade, sealhulgas keskpolügooni, arendamine.

Tööjõukuludest makstakse tegevväelaste ja ametnike töötasud ning erukaitseväelaste pensionid. Muuhulgas on tagatud tegevväelaste töötasu konkurentsivõimelisus ning iga-aastane ettenähtud personali juurdekasv 50 inimese võrra.

Muud kulud moodustavad väljaminekud, mis on seotud Kaitseväe igapäevase tegevuse ja väljaõppe tagamisega, nagu ajateenistusega seotud kulud, linnakute ülalpidamine, väljaõppe läbiviimine, sõjalisele maakaitsele suunatud suurõppus  „Siil 2018“ jne. Siia alla kuuluvad veel NATO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud, Välisluureameti ning Kaitseliidu kui organisatsiooni kulud.

Lisaks kaitsekulule laekuvad Eesti riigikaitse arendamiseks 2018. aasta täiendavad vahendid ka  NATO julgeolekuinvesteeringute programmist (NATO Security Investment Programme ehk NSIP). Vahendid suurusjärgus 15 miljonit eurot on valdavalt mõeldud NATO väga kiire reageerimisega üksuse (Very High Readiness Joint Task Force ehk VJTF) väljaõppe teostamiseks keskpolügoonil ning üksuste vastuvõtmiseks  kriisi ajal.

Kaitseministeeriumi valitsemisala kasutada on (koos välistoetustega) käesoleval aastal seega kokku üle 542 miljoni euro.

 

Eesti kaitsekulud aastal 2019

2019. aasta kaitsekuluks on planeeritud 585,2 miljonit eurot, mis moodustab prognoositud SKT-st 2,16%. Kaitsekulud sisaldavad ka 30 miljonit eurot kaitseinvesteeringute programmi vahendeid ning 15 miljonit eurot liitlasüksuste vastuvõtuga seotud lisavahendeid, mille eraldamise on Vabariigi Valitsus eraldi otsustanud.

Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi sõjaliseks kaitsmiseks. 2019. aasta kaitsekuludes on arvestatud tegevväelaste keskmise palgataseme tõstmisega, ulatudes 30%-ni üle Eesti keskmise palga, lisaks on arvestatud vahendid 50 tegevväelase juurdekasvuks. Suurenevad ajateenijate väljaõppega seotud kulud, sh õppuste ja reservõppekogunemistega seotud kulud.

2019. aastal tasutakse jalaväe lahingumasinate CV90 viimane osamakse ja viiakse lõpule mereväe miinilaevade moderniseerimine. Täiendatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu varustust ja relvastust – hangitakse uued käsitulirelvad, side- ja IT tehnikat, riidevarustust ning killu- ja kuuliveste. Jätkuvad erinevad lahingumoona hanked, mida rahastatakse 30 miljoni euro ulatuses Vabariigi Valitsuse moodustatud Kaitseinvesteeringute Programmist.

Kaitseväelastele ja liitlastele vajaliku väljaõppekeskkonna ning kaasaegsete olmetingimuste tagamiseks jätkub investeerimine riigikaitselisse taristusse ja kaitseväe linnakute ning harjutusväljade väljaarendamisse. Kaitseväe vajadustest lähtuvalt rajatakse Tapa linnakusse brigaadi tagalahoone ning alustatakse täiendava Jõhvi kasarmu ehitusega võimaldamaks ajateenijate arvu suurendamist lähiaastatel ning arendatakse Miinisadama taristut.

Lisaks on Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarves üle 29 miljoni euro välistoetusi. Kokku on Kaitseministeeriumi valitsemisala kasutada (koos välistoetustega) 2019. aastal 614 miljonit eurot.

 

 

Viimati uuendatud: 2. November 2018