Sa oled siin

Liitlasväed Eestis

Euroopa julgeolekukeskkond on alates konflikti puhkemisest Ukrainas märgatavalt muutunud. Julgeoleku kindlustamiseks ning heidutuse ja kollektiivkaitse tugevdamiseks on NATO koos liitlastega suurendanud Läänemere regioonis oma kohalolu.

Liitlaste lahingugrupp Eestis

2016. aasta juunis otsustasid 28 NATO liitlasriigi juhid Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola.

Eestisse paigutatud lahingugrupi eesmärgiks on demonstreerida solidaarsust, tugevdada Eesti iseseisvat kaitsevõimet ning seeläbi heidutada Venemaad ja hoida rahu; teisalt on lahingugrupp vajadusel valmis koos Eesti Kaitseväega seisma vastu Venemaa agressioonile, et võita aega liitlasvägede saabumiseni.

Pikaaegse ja viljaka sõjalise koostöö tulemusel soovisid Eestisse oma üksused lähetada juhtriigina Ühendkuningriik ja panustajariikidena Prantsusmaa ning Taani.

2017. aasta kevadel Eestisse saabunud ja Tapal, Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi koosseisus tegutsev liitlaste pataljoni lahingugrupi suuruseks on ligi 1200 kaitseväelast. Ühendkuningriik panustab rohkem kui 800 kaitseväelasega, kelle käsutuses on muuhulgas tankid Challenger 2, jalaväe lahingumasinad Warrior ning liikursuurtükid AS90. Prantsusmaa panuseks lahingugruppi on 300 kaitseväelasega üksus, mille relvastuses on tankid Leclerc, jalaväe lahingumasinad VBCI ja soomukid VAB. Prantslased teenivad Tapal kaheksa kuud, neid vahetab välja taanlaste üksus.

Iseseisvat lahinguvõimet omaval maaväe pataljoni lahingugrupil on olemas kogu soomusüksusele iseloomulik tehnika ning relvastus: lahingutankid, jalaväe lahingumasinad, liikursuurtükid, tankitõrje- ja õhutõrjerelvad, pioneerisoomukid ja mitmesugused muud toetussoomukid (side, meditsiin, logistika).

 

Ameerika Ühendriikide maaväeüksus Eestis

 

Alates 2013. aasta aprillist on Eestis Ameerika Ühendriikide maaväeüksus.

Ameerika Ühendriikide kaitseväelased harjutavad koostööd Eesti kaitseväelastega ning viivad läbi mitmekülgset väljaõpet.

USA kulutab lähiaastatel kümneid miljoneid dollareid Eesti kaitse tugevdamisse. Ameeriklaste valmidus investeerida taristusse Eestis on selge sõnum, et meie hea liitlane on valmis pikaajaliseks panustamiseks meie julgeoleku kindlustamisse.

 

NATO Balti õhuturbemissioon

 

2014 kevadel muutus Ämari lennubaas liitlaste saabumisega NATO Balti õhuturbebaasiks.

Ämaris paiknevad NATO õhuturbemissiooni teostavad hävitajad tugevdavad meie julgeolekut. Alates 2014. aasta kevadest paiknevad Ämaris neljakuuliste rotatsioonide kaupa liitlaste lennukid, lisaks viiakse siinses õhuruumis läbi õhuväe õppusi.

Ämari lennubaas on üks Euroopa moodsamaid, seal on väga head teenistustingimused ning kaitsevägi on valmis liitlaste lennukite ja tugimeeskonna vastusvõtmiseks ööpäevaringselt.

 

NATO reageerimiskiirust tõstetakse

 

Walesi tippkohtumisel võtsid NATO liikmed vastu valmiduse tegevuskava

Tegevuskava näeb ette järgmised meetmed NATO heidutushoiaku tugevdamiseks:

  • Luuakse brigaadisuurune ülikiire reageerimisüksus, mis suudab lühikese ajaga reageerida mistahes kriisile.
  • NATO idapiiri riikidesse eelpaigutatakse vajalik relvastus ja varustus.
  • Kuude riiki (sh Eestisse) luuakse NATO juhtimiselement, et kohandada NATO juhtimisstruktuuri uuele julgeolekuolukorrale.   

Lähemalt NATO valmiduse tegevuskavast » (PDF)

 

Investeeringud liitlaste kohalolekusse

 

Liitlaste kohalolek on Eestile tähtis ja valitsus teeb selleks lisainvesteeringuid.

Valitsus on eraldanud 40 miljonit eurot liitlastele vajaliku taristu rajamiseks järgneva viie aasta jooksul.

Selle eest rajatakse kasarmu, arendatakse kaitseväe keskpolügooni ning ehitatakse varustuse ja relvastuse eelpaigutuslaod.

Samuti rajatakse NATO juhtimiselemendi jaoks vajalik taristu.

Meie eesmärk on olla liitlastele hea võõrustaja.

 

 

Viimati uuendatud: 5. Aprill 2017