Eesti osalusel loodav uus rahvusvaheline kiirreageerimisjõud hakkab olema valmis reageerima nii sõjalistele kui humanitaakriisidele.
Ühendekspeditsiooniväe nime kandev üksus koondab seitset NATO riiki: Ühendkuningriiki, Eestit, Taanit, Norrat, Lätit, Leedut ja Hollandit. Ühendkuningriigi eestvedamisel on need riigid valmis panustama oma reageerimisjõududega ühistesse operatsioonidesse. Tegu võib olla nii rahuvalve-, kriisireguleerimise- kui kollektiivkaitseoperatsiooniga.
Täna allkirjastati Londonis ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force, JEF) vastastikuse mõistmise memorandum.
Allkirjastamisel osalenud kaitseminister Hannes Hanso sõnul osaleb Eesti uues sõjalise koostöö formaadis Eestile kahel põhjusel.
„Meile on oluline jätkata oma pikaajalist tihedat koostööd ja relvavendlust brittidega, kellega olime kaheksa aastat tulises Lõuna-Afganistanis,“ ütles Hanso. „Teiseks vastab JEF tänase julgeolekuolukorra väljakutsetele, kus meil on vaja rohkem kiirelt reageerivaid sõjalisi jõude.“
Riigid leppisid kokku, et JEF saavutab täieliku lahingvalmiduse 2018. aastal. Praeguseks on alustanud tööd staap, mis töötab välja ühendekspeditsiooniväe struktuuri ja õppuste plaani.
Kaitseministri sõnul on Eesti täpsest panusest ühendekspeditsiooniväkke vara rääkida, sest see sõltub konkreetsest operatsioonist. „Kindlasti anname JEFi jõukohase ning sõjalises mõttes olulise panuse,“ ütles kaitseminister.
Ühendekspeditsioonivägi on seitsme NATO liikmesriigi relvaüksustest moodustatav kiirreageerimisjõud, mille koosseisus hakkavad olema nii maa-, mere- kui ka õhuväeüksused. Ühendekspeditsioonivägi on võimeline viima läbi kiireid sõjalisi operatsioone liikmesriikide kaitseks, aga ka reageerima loodusõnnetustele ja humanitaarkriisidele kõikjal maailmas.
Ühendekspeditsiooniväe loomise eestvedaja on Ühendkuningriik, kes kutsus uues üksuses osalema Eestit, Taanit, Norrat, Lätit, Leedut ja Hollandit, keda kõiki seob varasem hea kogemus rahvusvahelistelt operatsioonidelt.
