Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus tutvustas Kaitseministeeriumile uuringut Balti riikide õhukaitsesüsteemi tugevdamise võimaluste kohta.
Raport toob välja, et õhukaitse efektiivne toimimine on oma olemuselt mitmekihiline, koosnedes nii hästi toimivast eelhoiatussüsteemist, seirevõimekusest ja relvasüsteemidest kui hästi kvalifitseeritud personalist, kes oskab õhutõrjeoperatsioone juhtida ja õhutõrjesüsteemidega opereerida.
Autorid tõdevad, et Balti regiooni kontekstis on olulised koostöö Eesti, Läti ja Leedu vahel ning samuti koostöö liitlastega NATO raamistikus. Õhukaitse on oluline nii esmase iseseisva kaitsevõime tagamiseks kriisi puhkedes kui ka juba siin paiknevate või kriisi korral regiooni siiratavate liitlasvägede kaitseks.
Raporti autorid rõhutavad, et õhukaitse väljakutsele jätkusuutliku lahenduse leidmine saab tulla ainult Balti riikide ja liitlaste koostöös kuna tervikliku õhukaitsesüsteemi väljaarendamine ja üleval pidamine käib Balti riikidele üksinda üle jõu.
Raport soovitab Balti riikidel keskenduda NATO õhukaitsega ühilduvate juhtimis-ja sidesüsteemide väljaarendamisele, ning lühi- ja keskmaa õhutõrjesüsteemide ühtlustamisele. NATO-l soovitatakse õppusteks piirkonda roteeritavate ja eFP üksuste varustamist lühimaa õhutõrje vahenditega, kesk- ja pikamaa õhutõrjesüsteemide siirmist Balti riikidesse õppuste käigus, ühtse õhupildi vahetamist Soome ja Rootsiga ning NATO õhuturbe missioonilt õhukaitsemissioonile ülemineku protseduuride väljatöötamist ja harjutamist.
Raporti üks autoreid, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov nentis, et raport näitab kujukalt, kui keerukas on tänapäevase õhukaitsesüsteemi väljaarendamine ja käigus hoidmine. Sakkovi sõnul on Eesti, Läti ja Leedu on aastate jooksul teinud suuri samme lünkade täitmiseks, kuid teha on veel mõndagi. Samas, osundas Sakkov, ütleb raport selgelt, et täieliku õhukaitsesüsteemi rakendamine regioonis nõuab liitlaste ja kogu NATO poolseid tegevusi.
NATO-ga liitumisest alates on Balti riigid teinud suuri pingutusi ja investeeringuid ehitamaks üles regiooni õhukaitsesüsteeme ja toetavat taristut. Märkimisväärseid ressursse on suunatud nii Ämari, Lielvarde ja Šiauliai lennubaaside väljaarendamiseks kui sensorite, radarite ja sidevõrkude ning personali arendamiseks.
Õhukaitse side ja juhtimissüsteemi arendamiseks on kavas Balti riikidel luua aastaks 2020 kolm iseseisvat õhujuhtimise keskust tänase Karmelavas paikneva ühe juhtimiskeskuse asemel.
Õhutõrje valdkonna arendamist jätkab Eesti ka järgmistel aastatel, nt aastaks 2022 on plaanis viia 2. jalaväebrigaadi õhutõrje 1. brigaadiga samale tasemele ning aastatel 2018-2022 on plaanis kaitseinvesteeringute programmi raames MISTRAL-süsteemile täiendavat laskemoona.
Keskmaa õhutõrje võime väljaarendamise võimalusi on viimati analüüsitud kehtiva riigikaitse arengukava koostamise käigus. Sõjaliselt minimaalselt tõhusa keskmaa õhutõrje välja arendamine käib praeguste kaitsekulude taseme juures Eestile üle jõu. Vastava süsteemi soetamine tähendaks ca 300 mln euro suurust investeeringut (millest pool kuluks side- ja radarisüsteemile) ning märgatavat püsikulude kasvu, mida lisaks taristukulule ja laskemoonavarude uuendamise kulule täiendaksid kaitseväe struktuuri juurde loodavad ca 50 tegevväelase ametikohta ja ligi 150 reservväelase varustamise ja väljaõppe kulu.
Raport telliti Kaitseministeeriumi poolt eesmärgiga koondada kokku tervikpilt mitmetahulisest olemasolevast ning tulevikus vajaminevast õhukaitsesüsteemist Balti regioonis. Uurimus aitab eeskätt selgust tuua õhukaitsest kui NATO ühest kõige kriitilisemast võimepuudujäägist siinses regioonis.
Uuringu koostasid Ühendkuningriigi õhuväemarssal Sir Christopher Harper, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov ning keskuse teadur Tony Lawrence.
Uuring tuleb esmakordselt tutvustamisele Tallinnas algaval nädalavahetusel toimuval Lennart Meri Konverentsil.
