Sa oled siin

Kaitseminister Luik: Eesti on usaldusväärne liitlane

22. November 2018 - 7:00
Kaitseminister Luik: Eesti on usaldusväärne liitlaneKaitseminister Luik: Eesti on usaldusväärne liitlane
Kaitseminister Luik: Eesti on usaldusväärne liitlane

Riigikogus läbisid eile esimese lugemise eelnõud,  mis võimaldavad  Eestil tuleval aastal panustada rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse ja valmidusüksustesse kuni 272 kaitseväelasega.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul vajavad Afganistan ja teised maailma kriisikolded jätkuvalt liitlaste tähelepanu. „Liitlassuhete hoidmine on järjepidev töö ja Eesti on usaldusväärne liitlane,“ ütles Luik.

Eesti suurendab osalust  NATO juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissioonil Resolute Support, millesse panustab kuni 46 kaitseväelasega. Eesti üksuse eesmärk Afganistanis pole osaleda lahingutegevuses, vaid nõustada ja valmistada ette Afganistani julgeolekujõude, et toetada neid terrorismivastases võitluses.  Järgmisel aastal  jätkab Eesti vastavalt plaanidele ka rühma suuruse üksusega  Prantsusmaa juhitud operatsioonil „Barkhane“ Malis.

Järgmisel aastal vähendab Eesti panust ÜRO missioonil UNIFIL Liibanonis, kuhu, tulenevalt Soome üksuse lahkumisest, mille koosseisus Eesti rühm tegutses,  ei ole Eestil võimalik panustada enam rühmasuuruse üksusega. Eesti jätkab osalemist sellel ÜRO rahuvalvemissioonil ühe staabiohvitseriga.

Luige sõnul on panused välisoperatsioonidesse hoolikalt valitud, jõukohased ja täpselt sihitud rahvusvahelise julgeoleku tagamiseks ning toetavad  ka Eesti julgeolekut. „Solidaarsus meie liitlastega loob poliitilise pinnase selleks, et ka meie soovidesse suhtutakse positiivselt,“ märkis Luik.

Eesti panustab tuleval aastal nii ÜRO (UNIFIL Liibanonis, UNTSO Lähis-Idas, MINUSMA Malis), NATO (Resolute Support Afganistanis, NMI Iraagis), EL-i (EUTM Malis, EUNAVFOR Vahemere regioonis) operatsioonidesse kui ka Ühendriikide juhitavasse ISIL-i vastase tahtekoalitsiooni sõjalisse operatsiooni Inherent Resolve Iraagis ja Prantsusmaa operatsiooni Barkhane Malis.

Lisaks sellele on kavas osaleda kuni 52 kaitseväelasega NATO reageerimisjõudude (NRF) ja kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) valmiduskoosseisus.

Sarnaselt eelmiste aastatega taotleti mandaati ka võimalikuks esmakordseks ja kiireloomuliseks panustamiseks NATO või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitavasse muusse rahvusvahelisse sõjalisse operatsiooni kuni 50 kaitseväelasega.

Lisainfo: press[at]kaitseministeerium[dot]ee