Kui varasematel aastatel on Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendusprojektide konkursil võitjaid olnud 3–4, siis tänavu oli neid seitse. Konkursil pälvisid rahalise toetuse järgmised ettevõtted: Semetron, Haine Paelavabrik, Nord Arms, Nordic Armoury, Uniraja, DrageTech ja ETHR.
Konkursi eesmärk on tõsta Eesti kaitsetööstuse toodete ja teenuste rahvusvahelist konkurentsivõimet, toetades Eesti ettevõtteid uuenduslike kaitse- ja julgeolekuotstarbeliste toodete arendamisel.
Tänavuse konkursi toetuste kogusumma oli 400 000 eurot.
• Semetron sai 172 382 euro suuruse toetuse patsiendi info- ja registreerimissüsteemi arendamiseks militaarsektoris.
• Haine Paelavabrikut toetatakse 23 645 euroga uuendusliku infrapunases piirkonnas töötava kamuflaažtekstiili tehnoloogia arendamiseks.
• Ettevõte Nord Arms võitis 83 430 euro suuruse toetuse projektiga, mille eesmärgiks on välja töötada ülitäpne poolautomaatne snaiperrelv.
• Nordic Armoury saab 14 000 eurose toetuse abil arendada suurekaliibrilise raskekuulipilduja paukmoona, mis aitab õppustel kulusid kokku hoida.
• Uniraja saab 74 250 euroga arendada SecureChat turvalise kommunikatsioonisüsteemi.
• Ettevõte DrageTech on uus alustav ettevõte, mis sai 2700 eurose toetuse lõhkeainet kandva väikese ründe-UAV jaoks.
• ETHR on samuti uus ettevõte ning 29 593 euro suurune toetus aitab välja töötada uuenduslikku eriti kerget lahast, mis on disainitud spetsiifiliselt militaarklientidele.
Tänavusele konkursile esitati 14 taotlust ning projektide kogumaht oli 3,1 miljonit eurot. Kaitseministeeriumilt taotletav toetus ehk maksimaalne soovitav toetus oli 1,1 miljonit eurot. Ettevõtted olid ise valmis tootearendusse panustama koos muude vahenditega maksimaalselt kaks miljonit eurot.
Valdkondadest olid konkursil esindatud mehitamata süsteemide, meditsiini-, IT lahenduste, materjalitehnoloogia ja relvasüsteemide arendusprojektid.
„Tänavusele konkursile esitatud projekte iseloomustas tugev suunatus kaitse- ja julgeolekusektori lõpptarbijatele, kuid mitme projekti puhul – nagu Semetron, ETHR või Haine Paelavabrik – võib ennustada ka kaitsesektorist laiemat kasutust. Positiivne on näha, et aasta-aastalt suureneb ettevõtete koostöö nii Eesti teadlaste kui nimekate välisülikoolidega, mis tagab arendatavate toodete kõrge tehnoloogilise taseme,“ kommenteeris Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm.
Salmi sõnul näitab konkurss tervikuna, et Eesti ettevõtetel on huvi ja oskusi ise uuenduslikke relvasüsteeme ja laskemoona arendada.
„Kaitseministeerium on sel aastal jõudsalt tegelenud relvaseaduse muudatuste ettevalmistamisega, mis lubab tulevikus Eesti ettevõtetel ise sõjarelvi, laskemoona ja lõhkeainet käidelda ja toota. Hetkel on see peaaegu ainsa Euroopa riigina Eestis keelatud. Loodame, et Riigikogu võtab seadusmuudatused vastu juba tuleval aastal ning Eesti kaitsetööstusettevõtetel on võimalik riigikaitsesse tuua juurde uusi tooteid ja tehnoloogiaid. “
Konkurss on suunatud nii juba tegutsevatele kui uutele kodumaistele ettevõtetele, kes tahavad panustada julgeolekusse, arendades kaitsevaldkonnas uuenduslikke ja tehnoloogiamahukaid tooteid ning teenuseid eksporditurgudele.
Arendustoetuste konkursile esitatud taotlusi hindas kaitsetööstuse üheksaliikmeline arenduskomisjon, kuhu kuulusid lisaks Eesti majandusarengu ja oma eriala asjatundjatele ka väliseksperdid.
Juba viiendat korda toimunud konkurss aitab rajada tugevat ja ekspordivõimelist kodumaist kaitsetööstust.
Järgmine konkurss toimub tuleval aastal.
Lisainfo: [email protected]