Eile ja täna Brüsselis peetud NATO kaitseministrite kohtumise põhiteemaks oli alliansi jätkuv kohaldumine vastavalt julgeolekuolukorrale, tagamaks jätkusuutlik heidutus ja kaitse kõigi liitlaste jaoks.
NATO kaitseministritest moodustuv alliansi kõrgeim juhtorgan Põhja-Atlandi Nõukogu (North Atlantic Council, NAC) otsustas toetada ettepanekut NATO juhtimisstruktuuri muutusteks. Struktuuri kohandamine, sealhulgas kahe uue väejuhatuse moodustamine ning olemasolevate väejuhatuste tegevuse ümberkujundamine on vajalik, tagamaks jätkusuutlikku kollektiivkaitse elluviimist.
Kaitseminister Jüri Luige sõnul on Eesti julgeoleku jaoks väga oluline, et NATO oleks valmis kiirelt ümber paigutama oma liitlasvägesid ja vahendeid just sellesse piirkonda, kus neid kõige rohkem vaja on.
„Eestis teeniv NATO pataljoni lahingugrupp Ühendkuningriigi juhtimisel on vaid jäämäe veepealne osa, liitlasvägede odaots. Meie jaoks on tähtis, et allianss oleks vajadusel valmis meie regiooni kiirelt juurde saatma just niipalju vägesid, kui selleks on tarvidust,“ ütles kaitseminister Luik. „Täiustades oma ümberpaigutamisvõimet on NATO valmis reageerima kõigile võimalikele ohtudele, mis ähvardavad allianssi kas nüüd või tulevikus.“
NATO kaitseministrid arutasid ka Afganistani julgeolekuolukorra üle ning vajaduse üle sinna täiendava panustada. NATO operatsioon Afganistanis Resolute Support on riiki ja eeskätt selle relvajõudusid toetava ja nõustava iseloomuga ning lahingutegevuses ei osale.
Kaitseminister Luik ütles, et NATO jaoks on oluline olla Afganistanis piisava sõjalise jõuga, et tagada sealne pikaajaline jätkusuutlik areng. Seetõttu tuleb pöörata tähelepanu ka Alliansi soovile suurendada operatsioonil osalevate kaitseväelaste arvu.
„NATO liikmena on siin oma roll ka Eestil,“ tõdes Luik. „Eesti kaitsevägi tegutseb Afganistanis kehtiva mandaadi piires, mis tähendab praegu kokku viite kaitseväelast, kellest neli tegelevad demineerimisalase juhendamise ja nõustamisega. Kas Eesti peaks suurendama mandaati, on meie siseriikliku arutelu teema, millega tuleb nüüd tegelema hakata.“
Lisaks kohtus kaitseminister Luik kahepoolselt ka Ühendkuningriigi, Norra ja Portugali kaitseministritega.
Ühendkuningriigi värskelt ametisse asunud kaitseminister Gavin Williamson kinnitas jätkuvalt oma riigi pühendumist Eesti kaitsele läbi NATO lahingugrupi, mille juhtriik UK on.
Kohtumistel Norra kolleegi Frank Bakke Jenseni ja Portugali kolleegi José Alberto Azeredo Lopes’ga arutas kaitseminister Luik Põhja-Atlandi rolli tähtsuse üle NATO kaitsel, samuti vajadusele tegeleda Alliansi julgeoleku tagamisel 360-kraadiliselt, tegutsedes pidevalt igal suunal.