2018. aasta riigieelarve eelnõus moodustab kaitsevaldkond 518 miljonit eurot, mis on suurim kaitse-eelarve maht Eesti ajaloos.
Kaitseminister Jüri Luik rõhutas kaitsevaldkonna rahastamise kokkuleppe olulisust.
„Eestis valitseb jätkuvalt poliitiline konsensus, et riigikaitse rahastamine on prioriteet. Kaks protsenti SKTst on miinimum, mida peame riigikaitsesse panustama, et tagada selle kestlikkus,“ ütles Luik.
Ministri sõnul koosneb eelarve kolmest olulisest osast: pikaajaliste arenguplaanidega kaitsevõime ülesehitamisest, liitlaste kohalolu tagamisest ning riigikaitseinvesteeringute programmist tehtavatest investeeringutest.
Eelnõu kohaselt eraldatakse tuleval aastal iseseisva kaitsevõime riigikaitse arengukava elluviimiseks 490 miljonit eurot.
Põhirõhk järgmisel aastal lasub Scoutspataljoni mehhaniseerimisega seotud hangetel.
Järgmisel aastal algab kaitseväe käsitulirelvade väljavahetamine ning jätkub erineva laskemoona, side-, riide-, individuaalse eri- ja IT varustuse ning isikukaitsevahendite hankimine.
Jätkub Kaitseliidu maakaitsestruktuuri varustamine ja varustuse soetamine luure, eelhoiatuse ning erioperatsioonide jaoks.
Ühtlasi läheb edasi mereväe miinijahtijate elutsükli uuendamine.
Kaitse-eelarvesse lisanduvad investeeringud liitlaste tarbeks rajatavasse taristusse üle 12 miljoni euro ning liitlaste vastuvõtmisega seotud jooksvad kulud umbes 6 miljonit eurot.
Lisaks on kaitseinvesteeringute programmi raames aastateks 2018-2020 täiendavalt planeeritud 60 miljonit eurot lahingumoona hangeteks
2018. aastal jätkub Tapa ja Ämari linnakute ning keskpolügooni taristu arendamine koostöös liitlastega.
Samuti kestab uue õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse väljaarendamine.