Kaitseminister Jüri Luik osales täna, 9.juunil NATO peakorteris Brüsselis üheksa n.n. Vilniuse protsessi riigi (Läti, Leedu, Slovakkia, Sloveenia, FYR Makedoonia, Bulgaaria, Albaania, Eesti, Rumeenia) kaitseministrite ja ministeeriumide esindajate kohtumisel.
Üheksa riigi esindajad otsustasid, et oktoobri esimesel poolel toimub Bulgaaria pealinnas Sofias kaitseministrite tasemel ametlik kohtumine, kus jätkatakse 19.mail Vilniuses välisministrite poolt alustatud tööd.
Sofiasse otsustati kutsuda ka kolme uusima NATO liikmesriigi Ungari, Tšehhi, Poola ning NATO ja liikmesriikide esindajad.
Kohtumisel oma kolleegidega rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et Sofia kohtumine ei tohi muutuda ainult propagandaürituseks, vaid käsitleda tuleb kõigile NATO kandidaatriikidele olulisi praktilisi teemasid, nagu MAP (Membership Action Plan ehk Liikmelisuse saavutamise tegevuskava) ning sõjalise reformi küsimusi.
Üheksa Vilniuse-protsessi riigi kaitseministrite kohtumine toimus täna, 9.juunil enne Brüsselis aset leidva EAPC (Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu) istungit.
19.mail Vilniuses toimunud julgeolekualasel konverentsil osalenud NATO kandidaatriikide välisministrid võtsid vastu ühisavalduse, milles rõhutatakse, et kandidaatriigid on valmis võtma enesele NATO liikme kohustused ja kooskõlastama oma kaitsestruktuure ja poliitikat alliansiga juba praegu.
Samuti on avalduses märgitud, et taotlejamaad ühinevad NATO poliitiliste ja sõjaliste aktsioonidega ning kohustuvad tegema omavahelist tihedat koostööd euro-atlantilise integratsiooni ala. “Me kutsume NATO liikmesriike üles täitma Washingtoni tippkohtumisel antud lubadust luua ühtne ja vaba Euroopa ning esitama meile liitumiskõneluste kutse järgmisel NATO tippkohtumisel aastal 2002.” Pöördumisele kirjutasid alla Eesti, Leedu, Läti, Sloveenia, Slovakkia, Rumeenia ja Bulgaaria välisminister ning Albaania ja Makedoonia asevälisminister.
Vilniuses toimunud kõrgetasemelisest julgeolekukonverentsist “NATO roll muutuvas Euroopa julgeolekukeskkonnas” võtsid lisaks NATO peasekretärile osa ka üheksa NATO kandidaatriigi välis-ja asevälisministrid. Konverentsil arutati NATO rolli Euroopa ühinemisel, Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika küsimusi ning NATO laienemisega seonduvat.