Riigikontroll hindab kaitsevaldkonna arengut kiireks ja tõhusaks ning kaitseministeeriumi valitsemisala planeerimist üheks riigi parimaks ja seab eeskujuks.
Riigikontrolli eile avaldatud auditi hinnangul on kaitseministeeriumis ja kaitseväes viimase nelja aasta jooksul toimunud üksuste lahinguvalmiduse vallas märkimisväärne areng ning kaitseväe üksuste mehitatus ja varustatus on aastatel 2012–2016 paranenud.
Audit kinnitab, et kaitseväe lahinguvalmidust on arendatud süsteemselt, kooskõlas „Riigikaitse arengukava 2013–2022“ eesmärkidega. Sihiks seatu tulemuslik elluviimine ning seeläbi kaitseväe mehitatuse ja varustatuse parandamine on olnud võimalik, kuna praegune riigikaitse arengukava on planeeritud realistlikult (erinevalt „Sõjalise kaitse arengukavast 2009‒2018“) ja selle elluviimiseks on olnud ka raha.
Kaitseväe sõjaajastruktuuri mehitatus ja varustatus on auditis vaadeldud varustusklassides (relvastus, laskemoon, transpordivahendid, IT- ja sidevarustus, muu erivarustus) peaaegu kõikides üksustes viimase nelja aasta jooksul paranenud. 2016. aasta aprilli seisuga olid kõige prioriteetsemad üksused (riigikaitse arengukava 2013–2022 alusel) hästi ja esmajärjekorras varustatud ning mehitatud.
„Tänan Riigikontrolli audiitoreid asjatundliku ja põhjaliku pingutuse eest kaitsevalmiduse planeerimise ja kaitsekulude kasutamise auditeerimisel,“ ütles kaitseminister Margus Tsahkna. „Ei ole kuigi sagedane, et Riigikontroll toob ühe valitsemisala tegevust teistele eeskujuks, nii nagu selles aruandes tuuakse eeskujuks kaitseministeeriumi valitsemisala planeerimist.“
Tsahkna sõnul annab Riigikontrolli töö kindluse, et Eesti kaitse-eelarve ja kaitseplaanid on heades kätes ning et iga euro, mida sõjalisse kaitsesse panustame, läheb selleks, et arendaksime Eestile vajalikke sõjalisi üksuseid ning et need üksused oleks võimalikult lühikese etteteatamisega valmis reageerima.
Riigikontroll kinnitab oma auditis, et kaitseväe 21 000 kiirreageerimisstruktuuri varustatuse tase ja lahinguvõime on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud.
Riigikontroll juhib tähelepanu väljakutsetele ajateenistusest väljalangevuses ja õppekogunemistel osalemises.
Kaitseminister Tsahkna sõnul analüüsivad kaitseministeerium ja kaitsevägi võimalusi nii ajateenistusse võtmise tingimuste kui ajateenistuse ajal antava väljaõppe muutmiseks selliselt, et võimalikult paljudele noortele, soost sõltumata, oleks antud võimalus ajateenistuse läbimiseks ning, et väljaõppe läbiviimise viisid ajateenistuse vältel ei soosiks teenistuse katkestamist.
„Olen andnud valitsemisalale ülesande analüüsida kaitseväeteenistuse seaduses lubatud ajateenistusest ja õppekogunemisest vabastamise aluste vähendamise võimalikkust ning täiendavate sanktsioonide kehtestamist kohustuse mittetäitmisel,“ ütles Tsahkna. „Aja- ja reservteenistuse kohustusest hoidumist ei käsitleta täna seadustes piisava tõsidusega.“
2015. aastal läbi viidud reservi suurõppus „Siil“ ja eelmise aasta detsembri alguses korraldatud Eesti ajaloo esimene reservväelaste lisaõppekogunemine “Okas” tõestasid selgelt, et demograafilistest väljakutsetest hoolimata reservarmee mudel toimib ja on endiselt jätkusuutlik.
„Võin kinnitada, et kõik reservüksused saavad nõuetekohaselt mehitatud. Välkõppuse “Okka” käigus testisime käsuliini ja reservväelaste kutsumise erinevaid viise,“ ütles kaitseminister Tsahkna. „Lisaõppekogunemise „Okas“ õppetundidest teeme järeldused õppustele kutsumise korraldamise edasi arendamiseks, eesmärgiga välistada õppekogunemistele ilmumata jätmine tehnilistel põhjustel väites, et kutset ei olnud võimalik kätte saada.“