Sa oled siin

Tuleva aasta kaitse-eelarve väärtustab kaitseväelaste tööd

26. September 2018 - 11:16

Järgmise aasta kaitse-eelarveks on kokku planeeritud 585 miljonit eurot, mis moodustab prognoositud SKP-st üle 2,1 protsenti.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul väärtustab 2019.aasta kaitse-eelarve kaitseväelasi, tõstes tegevväelaste palgataseme 30 protsendi võrra kõrgemaks Eesti keskmisest palgast. 

„Riigikaitse algab tahtest. Motiveeriva sissetulekuga inimene tunneb, et nii tema tegevus kui ka tema ise on riigi poolt väärtustatud ja vajalik,“ sõnas Luik. „Me peame pakkuma tegevväelastele väärilist sissetulekut, kavatseme hoida kaitseväelaste keskmise palga vähemalt 30 protsenti üle keskmise palga ka järgmistel aastatel.“

„Eesti poliitilisel maastikul valitseb jätkuvalt konsensus, et usutava kaitsevõime tagamiseks on sõjalise riigikaitse tarvis vaja eraldada vähemalt 2 protsenti ennustatavast sisemajanduse kogutoodangust. Samuti püsib valitsus põhimõtte juures, et Eestile toeks saabunud liitlasüksuste vastuvõtuga seotud vahendid peavad lisanduma sellele summale, mitte tulema 2 protsendi seest,“ ütles kaitseminister. „Riigikaitse jätkusuutlik areng on tagatud siis, kui me tagame valitsuse kinnitatud pikaajaliste arengukavade püsiva rahastuse läbi aastate.“

Erinevateks kaitsealasteks hangeteks on järgmisel aastal planeeritud peaaegu 40% kogu kaitse-eelarvest ehk 232 miljonit eurot.

„Pikaajaliste riigikaitse arengukavade alusel tehtavate suurhangetega tugevdame Eesti sõjalist võimekust,“ ütles kaitseminister Luik. „Tänavuse hangete mahuga täidame ning ka ületame NATO seatud eesmärgi kasutada vähemalt 20 protsenti kaitse-eelarvest põhihangetele.“

2019. aasta hangetega täieneb Kaitseväe ja Kaitseliidu varustus ning relvastus. Hangitakse kaitseväele uued käsitulirelvad, side- ja IT tehnikat, riidevarustust ning killu- ja kuuliveste. Jätkub Kaitseliidu üksuste varustamine.

Suuremahuliste hangete raames tasub Eesti jalaväe lahingumasinate CV90 viimase lepingulise osamakse ja viiakse lõpule mereväe miinilaevade moderniseerimise.

Jätkuvad suuremahulised erineva lahingumoona hanked, 30 miljoni euro ulatuses rahastab seda  Vabariigi Valitsuse moodustatud Kaitseinvesteeringute Programm.

Kaitseväelastele ja liitlastele vajaliku väljaõppekeskkonna ning kaasaegsete olmetingimuste tagamiseks jätkub investeerimine riigikaitselisse taristusse ja kaitseväe linnakute ning harjutusväljade väljaarendamisse kokku umbes 36 miljoni euroga.

Lisaks Eesti panusele investeeritakse eelkõige Tapa kaitseväelinnaku ja kaitseväe keskpolügooni arendamisse ka välistoetuste abil, mida järgmisel aastal on kokku üle 29 miljoni euro, suuremas osas NATO julgeolekuinvesteeringute programmist.

Riigieelarve eelnõu kiidab heaks valitsus, edastab selle Riigikogule, kes võtab riigieelarve seaduse vastu.

Riigieelarve koostatakse igal kevadel vastu võetud riigieelarve strateegia raames.  Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.

Veel uudiseid samal teemal

15.10.2018|Kaitseministeerium

Kaitseminister Luik kohtus Itaalia kolleegiga

Kaitseminister Jüri Luik kohtus reedel Roomas Itaalia kaitseministri Elisabetta Trentaga, et arutada julgeolekuolukorda Euroopas ning koostööd NATOs.

Kaitseminister Luik rõhutas kohtumisel, et Eesti toetab NATOs 360-kraadist vaadet, kus iga liitlase julgeolekualastele vajadustele pööratakse võrdsel määral tähelepanu.

10.10.2018|Kaitseministeerium

Kaitseminister Luik kohtus Afganistani presidendiga

Kaitseminister Jüri Luik kohtus täna Kabulis Afganistani president Mohammad Ashraf Ghaniga, kellega rääkis Afganistani rahuprotsessist.

President Ghani tänas esmalt kaitseminister Luike ning Eesti kaitseväelasi panuse eest NATO juhitud väljaõppe- ja nõustamismissioonil Resolute Support.