Sa oled siin

Valitsus arutab kaitseväelaste osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja valmidusüksustes

1. November 2017 - 11:41
Riigikogu mandaatide piirnumbrid osalemaks rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja valmidusüksustes 2018. aastal
Riigikogu mandaatide piirnumbrid osalemaks rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja valmidusüksustes 2018. aastal

Valitsus arutab homsel istungil Kaitseministeeriumi ettepanekut jätkata panustamist kuues erinevas riigis ja piirkonnas.

Nagu ka käesoleval aastal, jätkab Eesti ettepaneku kohaselt järgmisel aastal panustamist üheksasse operatsiooni, kuni 106 tegevväelasega.

Kuni 66 kaitseväelast on plaanitud osalema kolmel ÜRO missioonil, mille eesmärgid on taastada rahu ja julgeolek Liibanonis, jälgida rahu- ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ning toetada Mali stabiliseerimist.

Kolmest NATO juhitavast operatsioonist võtab osa kuni 14 tegevväelast.

Operatsioonide eesmärgid on toetada Afganistani julgeolekujõude julgeolekukorra tagamisel riigis, tagada julgeolekut Kosovo Vabariigis ning toetada Iraagi julgeolekujõudude ülesehitust ja väljaõpet.

Kahel Euroopa Liidu juhitaval operatsioonil osaleb kuni 16 tegevväelast.

Operatsioonide eesmärk on taastada Mali relvajõudude sõjaline võime, et tagada Mali territoriaalset terviklikkust, vähendada terrorirühmitustest tulenevat ohtu ja läbi viia sõjalisi operatsioone ning tõkestada ja ennetada Vahemere piirkonnas inimkaubandusega seotud kuritegelike võrgustike tegevust ja nende süül põgenike hukkumist teekonnal üle mere.

Kuni 10 kaitseväelast osaleb USA juhitava ISILi vastase tahtekoalitsiooni sõjalises operatsioonis Iraagis, kus koolitatakse kohalikke julgeolekujõudusid.

Valmidusüksused

Lisaks on kavas panustada kuni 200 tegevväelasega NATO reageerimisjõudude ja esmakordselt ka kuni 20 tegevväelasega Ühendkuningriigi juhitavasse Ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) valmidusse.

Mõlema puhul paiknevad tegevväelased valmiduse ajal Eestis.

JEF on Ühendkuningriigi juhitav ja erinevate riikide liikmesusega sõjaline tahtekoalitsioon, mis suudab tegutseda sõltumatult või ka mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus.

„UK on üks meie olulisemaid ja pikaajalisemaid liitlasi, mida kinnitab Ühendkuningriigi sõjaline kohalolek Eestis. Eesti jaoks oli liitumine JEF-iga loomulik jätk väga heale, lähedasele ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ning sõjalisele sidemele Ühendkuningriigiga. JEF võimaldab süvendada kaitsekoostööd ja häid suhteid ka teiste meile oluliste liitlaste ja partnerriikidega,“ sõnas kaitseminister Jüri Luik.

JEF loodi 30. novembril 2015, kui Londonis allkirjastasid JEF-i esmase koostöökokkuleppe UK, Eesti, Läti, Leedu, Taani, Hollandi ja Norra kaitseministrid. 2017. aastal liitusid JEF-iga veel Soome ja Rootsi.

Sarnaselt eelnevale ja käesolevale aastale taotleb kaitseministeerium mandaati ka võimalikuks esmakordseks ja kiireloomuliseks panustamiseks operatsioonile kuni 50 tegevväelasega.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul on Eesti julgeolekupoliitika üheks põhimõtteks panustada  aktiivselt ja solidaarselt rahvusvaheliste organisatsioonide nagu NATO, EL, ÜRO ja liitlasriikide juhitavatele rahvusvahelistele sõjalistele operatsioonidele ning valmidusüksustesse.

„Eesti kaitseväelased osalevad välisoperatsioonidel juba üle 20 aasta ning kindlustavad seeläbi nii üleilmset kui konkreetselt Eesti julgeolekut,“ rääkis Luik.

Kaitseminister lisas, et jätkame panustamist rahvusvahelisel tasandil, sest julgeolekuolukord maailmas mõjutab ka Eesti julgeolekut.

„Eesti on jätkuvalt aktiivne ning solidaarne stabiilsuse taastaja ja tagaja ka meie piiridest kaugemal. Oleme julgeoleku tootjad, mitte ainult tarbijad,“ lausus ta.