Vabariigi Valitsus korraldas ümber ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatuse ja maksmise korra.
Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse maksmist hakatakse finantseerima kaitse-eelarvest ja seetõttu sätestatakse maksmise kohustus alates uuest aastat kaitseväeteenistuse seaduses.
„Valitsuse määrusega nähakse ette toetuste maksmise jätkumine ja need, kes on taotluse juba esitanud, ei pea uut taotlust esitama. Samuti ümardatakse toetus 50 euroni, võrreldes kehtiva toetuse suurusega 47,95 eurot kuus,“ ütles kaitseminister Margus Tsahkna.
Viimastel aastatel on ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetus määratud 50–60 lapsele aastas.
Alates uuest aastast on ette nähtud täiendav suurendatud toetus teenistusülesannete täitmiseks välisriiki lähetatud ajateenijale ja reservväelasele. Lisatoetust makstakse 10 eurot päevas, kui lähetus on pikem kui 14 päeva. Eelkõige puudutab see muudatus mereväe laevadel teenivaid ajateenijaid ning reservväelasi.
Kuna järjest rohkem kaitseväekohustuslasi elab välisriigis, on nüüdsest võimalik kaitseväekohustuslasele ettenähtud toetused välja maksta lisaks Eestis asuva krediidiasutuse arvelduskontole ka välisriigi krediidiasutuse arvelduskontole.
Muus osas kehtestatakse seni kehtinud ajateenija ja asendusteenistuja toetus ning reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstav toetus muutmata kujul. Ajateenija toetus on jätkuvalt sõltuvalt auastmest 100-200 eurot kuus ning reservväelasele õppekogunemise ajal vahemikus 27-40 eurot päevas. Asendusteenistuja toetuse maksmisel lähtutakse endiselt töölepingu seaduse alusel kehtestatud kuu töötasu alammäärast.
