Alusdokumendid ja õigusaktid

Julgeolekupoliitika alused määravad Eesti huve ning rahvusvahelise ja riigisisese julgeolekukeskkonna riske arvesse võttes kindlaks julgeolekupoliitika eesmärgid, põhimõtted ja tegevussuunad.

Julgeolekupoliitika alused kiidab Vabariigi Valitsuse ettepanekul oma otsusega heaks Riigikogu. Julgeolekupoliitika aluste muutmine algatatakse välisministri ettepanekul julgeolekukeskkonna olulise muutumise korral.

• Vaata lisaks

   

Riigikaitse arengukava on riigikaitse keskne võimeplaneerimise dokument, mille eesmärk on lähtudes olemasolevatest ohustsenaariumidest tuvastada järgmise kümne aasta vajalikud ning riigi võimalustega kooskõlas olevad mittesõjalised ja sõjalised võimearendused.

Arengukava eesmärk on arendada kaitseväge, mis on võimeline kriisidele reageerima kiiresti ja tõhusalt. Arengukava tugineb Eesti majanduse tulevikuväljavaatele ja sellest lähtuvale kaitse-eelarve prognoosile järgnevaks kümneks aastaks.

Saadaoleva ressursi planeerimisel on arvestatud ka loodavate uute võimete ülalpidamiskuludega. Eesmärk on hoida taristukulude osakaalu kaitse-eelarves keskmiselt alla viie protsendi. See võimaldab kasutada rohkem raha kaasaegse relvastuse ja varustuse hangeteks ning väljaõppe läbiviimiseks.

Alates 2020. aastast läks valitsussektor üle tegevuspõhisele eelarve planeerimisele. Sellega seoses planeeritakse valitsemisalade eelarve tulemusvaldkondade ja programmide lõikes. Kaitseministeeriumi valitsemisala tegevused jagunevad nelja programmi alla: iseseisev sõjaline kaitsevõime, kollektiivkaitses osalemine, luure ja eelhoiatus ning kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus. Luure ja eelhoiatuse programmi sisu ei ole avalik teave.

Kaitseminister Hanno Pevkur kinnitas 30. juulil 2025 uue kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2026–2029, mille kohaselt kasvab märkimisväärselt Kaitseliidu rahastus võrreldes varasema nelja aastaga 240 miljonilt üle 314 miljoni euroni, millega mh parandatakse Kaitseliidu taristut sh laskeväljaõppetingimusi. Neljandik lähiaastate investeeringutest läheb laskemoonavarude suurendamiseks. 

Arengukava üks prioriteete on õhukaitse tugevdamine, seejuures luuakse eraldi õhukaitsebrigaad ning täiendatakse nii lühi-, kesk-, kui kaugmaa õhukaitse võimekust soetades juurde nii IRIS-T, Piorun kui Mistral laskeseadmeid kui ka moona. Ballistilise õhukaitse loomiseks viiakse sel aastal läbi turu-uuringud. Arenduste eesmärgiks on kaitsta kriitilisi objekte ja elanikke, tõrjuda efektiivselt tiibrakettide ja droonidega seotud ohte.

Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava kirjeldab sõjalise riigikaitse arengueesmärke ja nende saavutamiseks kuluvaid ressursse, mille määramisel lähtutakse riigikaitse arengukavast, kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest ning NATO väevõime-eesmärkidest.