Harjutusväljad ja lasketiirud

Väljaõpe
Kaitseväe keskpolügoonil on planeeritud viia läbi lahinglaskmisi kuni kompaniisuurusele üksusele. Kasutatakse käsitulirelvi (kaliibripiiranguta püstolid, automaatrelvad ja snaipripüssid kaliibriga kuni 12,7 mm, kuulipildujad) ja meeskonnarelvi (tankitõrjegranaadiheitjad, miinipildujad, tankitõrjekahurid, tankitõrjeraketikompleksid, õhutõrjekahurid, haubitsad).

Kasutajad
Harjutusvälja kasutavad kõik Kaitseväe üksused ja asutused ning Kaitseliidu malevad. Vähem kasutavad ala teised jõustruktuurid (Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet).

Taristu
Harjutusväljale rajatakse 7 laskevälja, 2 lasketiiru (600 m ja 300 m), 2 käsigranaadiviskeala, 2 sihtmärgiala, pioneeriõppeväli koos lõhkamispaigaga, soomustehnika lahinglaskmisala, meeskonnarelvade ja kaudtulerelvade tulepositsioonid, veetõkete ületamise ala, linnavõitluskeskus ja teeninduskeskus. Täiendavalt on vaja ehitada väljaõppeehitisi toetav infrastruktuur – piiritähistus, teed, tuletõkkeribad ja veevõtukohad.
 

Väljaõpe
Harjutusväljal on kavandatud läbi viia kuni kompaniisuuruse üksuse liikumisega lahinglaskeharjutusi, tiirulaskmisi kuni 300 m, tankitõrjegranaadiheitja laskmisi, miinipilduja laskmisi, 12,7-mm snaipripüssi laskmisi kuni 600 m, kuni 12,7-mm kuulipilduja laskmisi, lõhkamisi, käsigranaadiviskeharjutusi, pioneeriõpet, ABK-kaitse õpet. Samuti saab hoonestatud alal ja maastikul teha taktikalisi harjutusi, mille käigus kasutatakse imitatsioonivahendeid. Kohapeal harjutab maksimaalselt viie jalaväekompanii suurune üksus.

Kasutajad
Harjutusvälja kasutavad peamiselt Kuperjanovi jalaväepataljon ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, samuti Kaitseliidu Võru, Põlva, Valgamaa malev ja Tartu malev ning teised jõustruktuurid (Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet). Lasketiire võivad kasutada ka jahimehed ja laskesportlased.

Taristu
Harjutusväljale rajatakse kompanii laskeväli, 4 laskevälja, tankitõrjegranaadiheitja laskeväli, 2 lasketiiru (300 m), käsigranaadiviskeala, sihtmärgiala, lõhkamispaik, linnavõitluslinnak ja teeninduskeskus, sealhulgas välimajutusala. Ehitada tuleb veel väljaõppeehitisi toetav infrastruktuur – piiritähistus, teed, vaatlustorn, müratõkked, tuletõkkeribad ja veevõtukohad.

Laienemine
Venemaa kallaletung Ukrainale, Eesti kaitsevõime suurendamine ja NATO idatiiva kaitse tugevdamine tingib vajaduse kaitseväe harjutusvõimaluste laiendamiseks ja täiendavate liitlaste vastuvõtuks. Nursipalu laiendamine on vajalik Eesti iseseisvuse ja julgeoleku tagamiseks.

Harjutamisvõimaluste laiendamiseks on vajalik leida sobiv koht Lõuna-Eestis, sest Põhja-Eestis on väljaõppe võimalused ammendumas ja täiendavaid võimalusi on vaja ka 2. jalaväebrigaadi jaoks. Nursipalu harjutusvälja laiendamine on eelkõige olemasoleva taristu paiknemist ja maaomandit arvestades ainuke realistlik lahendus. See laiendus suurendab kogu Eesti julgeolekut.

Kaitseministeeriumi valitsemisala töötab selle nimel, et võimalikult palju leevendada laiendusega kaasnevat mõju kohalikele elanikele ja keskkonnale. Seda arvestades oleme teinud juba märkimisväärselt mööndusi riigikaitseliste vajaduste arvelt.

Nii arendustegevuste elluviimisel, lahenduste leidmisel kui ka harjutusväljade kasutamisel teeme tihedat koostööd nii kohalike kogukondade kui ka keskkonnaametiga. Maade omandamine toimub kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel ning kokkuleppel maaomanikuga saab toimuda kas müügitehing või maade vahetamine.

Saame kohalike inimeste murest täielikult aru. Eesti riik on teile väga tänulik. Leiame huvialasse jäävate maaomanikega individuaalse lahenduse.

• Avalik ohuhinnang: Eesti sõjalise kaitse korraldamine ning Nursipalu harjutusvälja roll (496.16 KB, PDF)

• Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks avatud menetluse algatamine
• Nursipalu harjutusvälja laiendamise kaardirakendus
• Nursipalu harjutusvälja laiendamisest kaitseväe kodulehel ja korduma kippuvad küsimused

• Nursipalu laiendamisega seotud informatsiooni kokkuvõte

Väljaõpe
Võimaldab kuni rühmasuuruse üksuse liikumisega lahinglaskeharjutuste läbiviimist, tiirulaskmisi kuni 300 m, tankitõrjegranaadiheitja laskmisi, tankitõrjeraketiheitja laskmisi, haubitsate laskmisi, miinipilduja laskmisi, 12,7-mm snaipripüssi (distantsiga kuni 1500 m) ja kuni 12,7-mm kaliibriga kuulipilduja laskmisi, lõhkamisi, käsigranaadiviskeharjutusi, pioneeriõpet ning aatomi-, bio- ja keemiarelva (ABK) kaitseõpet. Hoonestatud alal ja maastikul võib läbi viia taktikalisi harjutusi (jalgsi ja soomukitega), mille käigus kasutatakse imitatsioonivahendeid. Kohapeal saab harjutada maksimaalselt nelja jalaväekompanii suurune üksus.

Kasutajad
Sirgala harjutusvälja hakkavad kasutama peamiselt Viru jalaväepataljon, Kaitseliidu Alutaguse malev, Scoutspataljon ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. Väiksemas mahus kasutavad seda Kaitseväe teised üksused, Kaitseliidu Viru, Jõgeva ja Järva malevad ning teised jõustruktuurid (Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet).

Taristu
Harjutusväljale rajatakse 6 laskevälja, tankitõrjekahuri laskeväli, käsigranaadiviskekohad, lõhkamiskoht, sihtmärgiala, ABK-varustuse kontrollimise koht, linnavõitluskeskus ja teeninduskeskus, sealhulgas välimajutusala. Täiendavalt on vaja luua väljaõppeehitisi toetav infrastruktuur – piiritähistus, teed, sidemast, tuletõkkeribad ja veevõtukohad.

Väljaõpe
Võimaldab kuni jaosuuruse üksuse liikumiseta lahingharjutuste läbiviimist, tiirulaskmisi kuni 200 m, tankitõrjegranaadiheitja laskmisi, lõhkamisi, käsigranaadiviskeharjutusi, pioneeriõpet, aatomi-, bio- ja keemiarelva (ABK) kaitseõpet. Samuti on võimalik nii hoonestatud alal kui ka maastikul teha taktikalisi harjutusi (jalgsi ja soomukitega), mille käigus kasutatakse imitatsioonivahendeid. Kohapeal harjutab maksimaalselt kompaniisuurune üksus.

Kasutajad
Klooga harjutusvälja kasutavad peamiselt Paldiskis ja väiksemas mahus Tallinnas paiknevad üksused, Kaitseliidu Harju malev ja teised jõustruktuurid (Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet). Harjutusvälja laskevälju ja lasketiire saavad kasutada jahimehed, laskesportlased ja turvafirmad.

Taristu
Harjutusväljale rajatakse 4 laskevälja, lasketiir (200 m), käsigranaadiviskekoht, lõhkamiskoht, taktikaala koos liikuvtehnika õpperajaga, sihtmärgiala, ABK-varustuse kontrollimise koht, linnavõitluskeskus ja teeninduskeskus, sealhulgas välimajutusala. Luua tuleb veel väljaõppeehitisi toetav infrastruktuur – teed, vaatetorn, müratõkked, tuletõkeribad ja veevõtukohad.

Väljaõpe
Võimaldab tulevikus kuni rühma liikumiseta lahinglaskeharjutuste läbiviimist, tiirulaskmisi kuni 600 m, tankitõrjegranaadiheitja laskmisi, lõhkamisi, käsigranaadiviskeharjutusi, pioneeriõpet, aatomi-, bio- ja keemiarelva (ABK) kaitseõpet. Maastikul on võimalik teha taktikalisi harjutusi (jalgsi ja soomukitega), mille käigus kasutatakse imitatsioonivahendeid. Kohapeal harjutab korraga maksimaalselt kompaniisuurune üksus.

Kasutajad
Männiku harjutusvälja kasutavad peamiselt Tallinnas paiknevad üksused, Kaitseliidu Harju malev, Kaitseliidu Tallinna malevad. Väiksemas mahus kasutavad teised jõustruktuurid (Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet). Harjutusväljal on võimalik harjutada ka laskesportlastel ja turvafirmadel. Liikuvtehnika õpperada saavad tulevikus kasutada veel motospordihuvilised.

Taristu
Alale on kavandatud 3 laskevälja, patrull-laskeväli, kaks lasketiiru (600 m ja 150 m), käsigranaadi viskekoht, lõhkamiskoht, taktikaala koos liikuvtehnika õpperajaga ja pioneeriõppealaga ja teeninduskeskus, sealhulgas välimajutusala. Osa väljaõppeehitisi saab rajada pärast liiva kaevandamise lõpetamist.

Väljaõpe
Võimaldab kuni jaosuuruse üksuse liikumisega lahinglaskeharjutuste läbiviimist, tiirulaskmisi kuni 300 m, tankitõrjegranaadiheitja laskmisi, lõhkamisi, käsigranaadiviskeharjutusi, pioneeriõpet, aatomi-, bio- ja keemiarelva (ABK) kaitseõpet. Samuti on võimalik teha taktikalisi harjutusi, mille käigus kasutatakse ka imitatsioonivahendeid.

Kasutajad
Harjutusvälja hakkavad kasutama peamiselt Kaitseliidu Pärnumaa, Läänemaa, Sakala ja Rapla malevad, väiksemas mahus Kaitseväe üksused ja teised jõustruktuurid (Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet). Harjutusvälja saavad kasutada ka jahimehed ja laskesportlased.

Taristu
Harjutusväljale rajatakse 2 laskevälja, tankitõrjegranaadiheitja laskeväli, käsigranaadiviskekoht, lõhkamiskoht, liikuvtehnika õpperada, pioneeriõppeala, linnavõitluskeskus ja teeninduskeskus, sealhulgas välimajutusala. Tuleb veel luua väljaõppeehitisi toetav infrastruktuur – piiritähistus, teed, tuletõkkeribad ja veevõtukohad.
 

Arendusprogrammi eesmärk on leida õhutõrje- ja suurtükiväe merele suunatud laskmiste asukohad ning määrata paigad mereväe väljaõppeks. Programmis määratakse kindlaks piirkonnad, kus on võimalik merele suunatud õppusi korraldada, ning tingimused, mida tuleb õppuste eel ja ajal järgida.

Kaitseminister algatas sellele programmile keskkonnamõju strateegilise hindamise 2007. aasta 23. mai käskkirjaga nr 213. Keskkonnaamet kiitis keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heaks 2009. aasta 24. novembril kirjaga nr 6-8/17907-7. Arendusprogrammi kinnitas kaitseminister 2014. aasta 14. märtsil käskkirjaga nr 94.