Sa oled siin

Kaitse-eelarve

Eesti kaitsekulude üldised trendid

 

Kaitsekulud on 2015. aastast alates ületanud kahte protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT-st). See on taganud ja tagab sõjalise riigikaitse tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu ning vastab NATO kaitsekulude taseme eesmärgile.

Alates aastast 2014 on kaitsekulud koosnenud kahest sisulisest osast iseseisvaks kaitsevõimeks ehk riigikaitse arengukavaga sätestatud võimete ja üksuste loomiseks ning ülalpidamiseks ettenähtud osast, mis moodustab 2% SKT-st, ning vahenditest, mis on Kaitseministeeriumile eraldatud Vabariigi Valitsuse poolt vajaliku taristu tagamiseks ja ülalpidamiskulude katmiseks seoses liitlaste suurenenud siinviibimisega. Liitlastega seotud kuludeks loetakse peaasjalikult Ämaris paikneva Balti õhuturbemissiooni kulusid, Tallinnas paikneva NATO staabielemendi (NATO Force Integration Unit ehk NFIU) kulusid ning Tapal asuva NATO pataljoni lahingugrupiga seotud vajadusi.

Alates aastast 2018 on kaitsekuludele lisandunud kolmas komponent – kaitseinvesteeringute programm, mille eesmärgiks on saavutada  ettenähtud kriitilisi võimearendusi varasemast kiiremini. Lähiaastatel soetatakse selle programmi kaudu suurekaliibrilist laskemoona. 2018. aastal oli selleks ette nähtud 10 miljonit eurot ning 2019. aastal 30 miljonit eurot. Vabariigi Valitsus on otsustanud eraldada kaitseinvesteeringute programmile aastatel 2018–2023 120 miljonit eurot.

Lisaks Eesti enda riigikaitse valdkonda suunatud vahenditele panustab lähiaastatel rahaliselt meie riigikaitsesse ka NATO.
 
Alates 2020. aastast on riigieelarve tegevuspõhine. See tähendab, et varasematel aastatel kulude lõikes kirjeldatud eelarve koosneb 2020. aastal programmidest. Seega seab valitsus tulemuseesmärgid programmidele ning eesmärkide saavutamine toimub programmide alaühikute – teenuste – kaudu. Kaitseministeeriumi valitsemisala panustab tulemusvaldkonna „Julgeolek ja riigikaitse“ eesmärkide täitmisse. Tulemusvaldkond jaguneb neljaks programmiks, mis omakorda jagunevad meetmeteks.
 
 
 

Tulemusvaldkonna programmid

Iseseisev sõjaline kaitsevõime

Valdav osa kaitsekuludest on seotud programmiga iseseisev sõjaline kaitsevõime. Iseseisva sõjalise kaitsevõime programmi eesmärk on hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude vastu kaitsta. Programm koosneb üheksast meetmest, mis suures osas kattuvad Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate struktuuriüksustega. Programm hõlmab kõiki Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevusi, mis on seotud sõjaaja struktuuri ettevalmistamise ja ülalpidamisega. Lisaks panustab programmi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kuludega, mis on seotud kaitseväe taristu arendamise ning haldusega ning hankekorraldusega.

Programmi kuludest suure osa moodustavad Kaitseväe üksustele mõeldud varustuse hanked ning ehitatav taristu. Kaitseväe 2020 aasta tööjõukulus on arvestatud, et tegevväelaste töötasu püsib Riigikaitse arengukavas ettenähtud värbamiseesmärkide täitmiseks vähemalt 30% üle Eesti keskmise. Arvestatud on, et tegevväelaste arv kasvab iga-aastaselt 50 inimese võrra jõudes 2023. aasta lõpuks tasemini 3660.

Kollektiivkaitses osalemise programm

Kollektiivkaitses osalemise programmi eesmärk on tõhus ja kindel NATO kollektiivkaitse, tagatud on kollektiivkaitse toimimine, sh läbi Eesti osaluse rahvusvahelise julgeoleku tagamisel ning liitlaste panuse Eesti kaitsesse. Programm sisaldab lisaks kaitsekulule välisabi USA või NATO vahenditest.

Programm koosneb kahest meetmest. Rahvusvaheline koostöö hõlmab muuhulgas osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, välisteenistust ja liikmelisust rahvusvahelistes organisatsioonides. Programmi teine meede, liitlaste kohalolek Eestis on seotud otseselt NATO heidutuse raames Eestis roteeruvate NATO lahingugrupi, NATO staabielemendi ja õhuturbe üksuste ülalpidamiskuluga.
Luure ja eelhoiatuse programm 

Luure ja eelhoiatuse programmi eesmärk, mõõdikud ja sihttasemed ning olulised tegevused on juurdepääsupiiranguga.

Kaitsepoliitika kujundamise ja toetava tegevuse programm Kaitsepoliitika kujundamise ja toetava tegevuse programmi eesmärk on valitsemisala poliitikate suunamine sõjalise riigikaitse toetamiseks, sh tagada tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele ning ressursid sõjaliste võimete loomiseks ja ülalpidamiseks. Programmi eelarves on tegevväelaste sotsiaalsed tagatised ja ravikulud vigastuse korral, kaitseväelaste eripensionid (sisalduvad Sotsiaalkindlustusameti eelarves, kuid arvestatakse kaitsekulu osana), toetused riigikaitseõpetuse läbiviimiseks, toetused kaitsetööstusele, Kaitseväe Akadeemia kulud, mõttekodade (sh Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus) toetamine, teadus- ja arendustegevuse kulud, Kaitseliidu kuludest kaitsetahte arendamise kulu ning Kaitseministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Eesti Sõjamuuseumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tööjõukulud ja majandamiskulud.
 

Mõistetest

 
Kaitsekulu (defence expenditure) on NATO definitsioonist tulenev näitaja, mis mõõdab, kui palju riik kulutab enda vahendeid Kaitseministeeriumi valitsemisala kaudu riigikaitsele suhtena SKPsse. See on mõõdik, mille abil NATO ja mitmed teised rahvusvahelised organisatsioonid riikide panuseid hindavad.
 
Lisaks on viimastel aastatel laekumas Eesti riigikaitse tugevdamiseks välisvahendeid nii NATO-st (NATO julgeolekuinvesteeringute programm, NSIP) kui väiksemas mahus teistelt riikidelt. Seega on Kaitseministeeriumi valitsemisala käsutuses olevaid rahalisi vahendeid (ehk teisisõnu kaitse-eelarvet) selle võrra rohkem (ent neid ei loeta NATO definitsiooni alusel kaitsekuluks).

 

Eesti kaitsekulud aastal 2021

2021. aasta kaitse-eelarves jätkub riigikaitse pikaajaline ja ressursiteadlik planeerimine. 2021. aastal kasvavad kaitsekulutused 645,5 miljoni euroni, mis moodustab prognoositud SKT-st 2,29%. Selles sisalduvad liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud, mis on 2021. aastal ligikaudu 10 miljonit eurot, samuti täiendavad kaitseinvesteeringud mahus 20 miljonit eurot. Riik tugevdab oma sõjalist võimet mahukate varustushangetega. Personalikulud jäävad 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes samale tasemele.

Iseseisva kaitsevõime arendamise aluseks on riigikaitse arengukavas (2017–2026) toodud üksuste väljaarendamine varustatud, mehitatud, väljaõpetatud ja varudega tagatud lahinguvalmis üksusteks. 46 mln eurot lisatakse täiendavalt 2022. aastal riigi kaitseinvesteeringute programmile, mis säilib kogu riigieelarvestrateegia perioodi vältel tänases mahus, 20 miljonit eurot aastas.

Aastatel 2021–2024 jätkub Riigikaitse arengukavas 2017–2026 kinnitatud tegevuste elluviimine millele lisandub rannakaitse relvastuse hankimine. Jätkub riigikaitse rahastamine planeeritud tasemel, millele lisandub juba Kaitseministeeriumi poolt taotletud vahenditele ja varasemalt otsustatud riigi kaitseinvesteeringute programmile täiendavad 46 miljonit eurot rannakaitsesüsteemi soetamiseks. Antud otsus põhineb kaitseväe juhataja poolt uue riigikaitse arengukava koostamise käigus antud sõjalise nõuandel.

Varustuse ja laskemoona täiendamine ja uuendamine parandab lahinguvalmidust. Vahetatakse välja relvastust – jätkub uute käsitulirelvade kasutuselevõtt, kasutusele võetakse ka uued kuulipildujad, pikamaa tankitõrjeraketikompleksid, tankitõrje granaadiheitjad, snaipripüssid. Brigaadide lahinguvõime tõstmiseks jätkub liikursuurtükkide kasutuselevõtt. 2021–2023 teostatakse CV90 toetussoomukite ümberehitus. Lisaks juba mitmetele täielikult varustatud üksustele saavad sellel perioodil kogu ulatuses varustatud tagalapataljonid, pioneeripataljonid, sõjaväepolitsei kompaniid, kuus täiendavat maakaitsekompaniid. Arendatakse olulisel määral Kaitseväe keskset juhtimisvõimet, paraneb olukorrateadlikkus, sh NATO nõuetele vastava mereseire osas ning arendatakse taktikalist side- ja juhtimissüsteemi, mis on mh koostöövõimelisena liitlastega. Endiselt pööratakse tähelepanu piisavate laskemoonavarude tagamisele.

Jätkub varustuse ja laskemoona täiendamine. Suurtükiväepataljon keskendub liikursuurtükkide arendamisele ja alustatakse esimeste allüksuste väljaõppega. Nii 1. kui 2. jalaväebrigaadi tankitõrjekompaniides minnakse üle kaasaegsetele pikamaa relvasüsteemidele. Kõikidele üksustele soetatakse lahingumoona. 2. jalaväebrigaadi varustamiseks hangitakse rivisõidukeid, individuaalvarustust, side- ja IT vahendeid. Väljaõppetingimuste parandamiseks arendatakse jätkuvalt keskpolügooni ja lähiharjutusala jalaväe lahingumasinatele sobilike tingimuste loomiseks. Samuti arendatakse edasi Nursipalu harjutusala. Mereväes võetakse kasutusele mobiilsed kaldaseireradarid ja väekaitsekaatrid. Kõik sõjalise maakaitse üksused varustatakse isikukaitsevahendite ja rivisõidukitega. Kõikidele üksustele soetatakse lahingumoona. 2020. aastal alustati sõjaaja struktuuri varustamist uute killu- ja kuulivestidega.

 

Viimati uuendatud: 18. Jaanuar 2021