Eesti riigikaitse korralduse alus on riigikaitse lai käsitlus. See tähendab, et sõjalise kaitsetegevuse kõrval määratletakse tegevussuundade kaupa ka teiste eluvaldkondade riigikaitselised ülesanded.
Riigikaitse arengukava mittesõjaline osa viib Eesti riigikaitse korralduse kitsalt sõjaliselt käsitluselt laiapõhjaliseks ka strateegilises planeerimises, ühendades riigikaitsega otseselt seotud teemad ja tegevussuunad.
Riigikaitse arengukava mittesõjalise osa koostamisel osalesid Siseministeerium, Kaitseministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Justiitsministeerium, Põllumajandusministeerium, Kultuuriministeerium, Eesti Pank ja Riigikantselei.
Arengukava koostamise eesmärgid
Aastaks 2022 on Eesti riigi kaitse riigikaitse strateegias määratud tegevussuundades senisest paremini läbipõimunud ja vastastikku toetav: ametkonnad teavad oma riigikaitselisi ülesandeid, valitsemisalad investeerivad kooskõlastatult võimete väljaarendamisse ning vahendeid kasutatakse tõhusalt.
- Riigikaitse arengukava mittesõjalised osad 2013–2022 » (343.64 KB, PDF)
- Toimiv ja jätkusuutlik riigikaitse mudel. Seni eraldatud valdkonnad seotakse tervikuks, tehakse ettepanekud vahendite tõhusamaks kasutamiseks ja võimete ristkasutuseks.
- Pikemaajaline strateegiline vaade. Hinnatud on riigikaitse strateegiat ning riigikaitselisi ülesandeid ja tegevusi vajalike võimete saavutamiseks.
- Riigikaitse arendamiseks vajalikud tegevused. Pikaajaline vaade riigikaitse arendamise seisukohalt oluliste tegevustega.
- Ühilduvus NATO kaitseplaneerimisega. Eesti riigikaitse planeerimistsükkel on sünkroonis NATO kollektiivse kaitseplaneerimisprotsessiga. NATO prioriteetide ja vajadustega saab paremini arvestada ja kavandada Eesti panust kollektiivsesse julgeolekusse. Planeerimisega seotud inimvara saab kasutada optimaalselt.
Peamised arengud riigikaitse tegevussuundades
Riigikaitse juhtimine
Tegevussuuna eesmärk on tagada riigi julgeolekut ja riigikaitset puudutava poliitilis-strateegilise tasandi juhtimise sujuvus nii tava- kui ka kriisiolukorras. Luuakse eeldused laiapindse riigikaitse edukaks ja jätkusuutlikuks toimimiseks.
Planeerimisperioodi jooksul:
- korrastatakse õigusakte, et tagada käsuahela selgus ja erinevate struktuuriüksuste rollijaotus. Nii luuakse süsteem kiirete ja asjakohaste juhtimisotsuste tegemiseks nii rahu- kui ka sõjaajal;
- viiakse regulaarselt läbi riigikaitse juhtimisega seotud ametkondade õppusi, et muuta protsess toimekindlamaks;
- rakendatakse meetmeid otsustusprotsessiks vajaliku andmekogumis- ja filtreerimisvõime väljaarendamiseks.
Tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele
Tegevussuuna eesmärk on tagada sõjalise kaitse tõhus käivitumine ja toimimine ühiskonna toimepidevust oluliselt kahjustamata.
Aastaks 2022:
- tsiviilsektori ning Kaitseväe ja Kaitseliidu koostöö on tõhus ja pidev;
- Eesti kaitsetööstus on rahvusvaheliselt tuntud ja aktiivne osaleja eksporditurul. Arendatakse innovatiivseid tooteid, mis toetavad riigikaitse arengukava elluviimist;
- kasutusele võetud mobilisatsiooniregister tagab sõjaaja ressursside tõhusa arvepidamise.
Siseturvalisus
Siseturvalisuse alus on ohutu elukeskkond ja toimiv kodanikuühiskond, mis põhineb avaliku, era- ja mittetulundussektori koostööl ja teadlikul kodanikuaktiivsusel. Riigil on piisav võime ohtudele reageerida ja leevendada ohtude realiseerumisel tekitatud kahju.
Korrakaitse:
- uuendatakse varustust, relvastust ja erivahendeid;
- võetakse kasutusele uusi tehnoloogilisi lahendusi;
- tugevdatakse eri- ja kiirreageermisüksuste võimekust, sealhulgas valmisolekut tulla toime massiliste korratustega;
- ohuolukorras tagatakse strateegiliste objektide tugevdatud valve ja kaitse.
Piirikontroll:
- suurendatakse võimet rakendada tugevdatud piirikontrolli välispiiridel;
- tagatakse valmisolek sisepiiridel piirikontrolli taastamiseks vajalikus mahus ja ulatuses.
Pääste- ja demineerimisalane võimekus:
- uuendatakse tehnikat ja erivahendeid.
Rahvusvaheline tegevus
Tegevussuuna eesmärk on luua Eestile rahvusvahelises keskkonnas tingimused, mis tagavad vajadusel kollektiivkaitse, rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemusliku rakendumise.
Planeerimisperioodil tagatakse:
- riigikaitse vajadusi toetava piisava esinduste võrgu arendamine ja hoidmine;
- Eesti välisesindajate ligipääs asukohariikide otsustajatele;
- turvaline ja kriisiolukordades toimiv ühendus diplomaatidega;
- avaliku ja rahvadiplomaatia arendamine.
Riigikaitseliselt oluliste elutähtsate teenuste toimepidevus
Tegevussuuna eesmärk on riigikaitseliselt oluliste elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine kriisi- ja sõjaaja tingimustes. Elutähtsad teenused on ühiskonna ja riigi toimimiseks hädavajalikud teenused.
Tegevussuuna keskmes on:
- elektriga varustamine ja selle toimekindlus;
- sidesüsteemide toimekindlus ja katkematu side tagamine;
- riigikaitseliselt oluliste maanteede ja raudteede kasutuskorras hoidmine;
- lennujuhtimisteenuse ristkasutatavuse väljaarendmine;
- jäämurdeteenuse tagamine;
- tervishoiu meetmete ja tegevuste täpsustamine, mis võimaldaksid sujuvalt minna üle sõjaaja vajadustele;
- rahandusvaldkonna toimekindluse tagamine.
Psühholoogiline kaitse
Riigikaitse nähtavus ja elanikkonna kõrge kaitsetahe heidutavad ründajat ja nii väheneb sõjalise konflikti või muu julgeolekukriisi tõenäosus.
Riigikaitse peab kaitsma demokraatlikku õigusriiki, sõna- ja mõttevabadust, põhiseaduslikke ning kultuurilisi alusväärtusi, mis on riigiidentiteedi, kokkukuuluvustunde ja kaitsetahte allikas, tugevdavad usaldust riigi vastu, vähendavad paanika tekkimise tõenäosust ja raskendavad vaenulike mõjutusoperatsioonide eesmärkide saavutamist.
Psühholoogilise kaitse arendustegevustes nähakse ette:
- akadeemilise ekspertiisi arendamist psühholoogilise kaitse valdkonnas riigikaitselistes õppeasutustes;
- psühholoogilist kaitset puudutava ühiskondliku teadlikkuse tõstmist regulaarsetel psühholoogilise kaitse kursustel;
- vaenuliku informatsioonilise mõjutustegevuse ja kriisiolukorras levivate väärkuulduste tuvastamiseks, ennetamiseks ja mõju pehmendamiseks vajaliku töökorralduse arendamist vastutavates valitsusasutustes;
- kodanikuühiskonnale laiemate võimaluste loomist, et saaks kaasa lüüa Eesti maine kujundamises;
- suurema kommunikatsioonivajadusega kriisideks valmisoleku loomist. Selleks täpsustatakse valitsusasutuste töökorraldust ja harjutatakse julgeolekukriiside lahendamist, sealhulgas osana NATO kollektiivkaitseoperatsioonist;
- rahvusvahelise ja siseriikliku teavitustegevuse toimepidevuse tagamist infokanalitevastase ründe korral;
- riigikaitseõpetust kõigile gümnaasiumiastme ja kutsekeskharidusõppe õpilastele.