Kaitsetööstuspoliitika eesmärk on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise, ekspordile orienteeritud ja lisaväärtust loova kaitsetööstuse tekkimine ning püsimine Eestis, mis on riigi usaldusväärne partner rahu-, kriisi- ja sõjaajal.
Kaitsetööstus on Eesti laiapindse riigikaitse osa, hõlmates kahese kasutusega kaupade tootmist. Kui riiklikust julgeolekuhuvist tulenevalt on riigi osalemine kaitsetööstuses otstarbekas, siis riik kaalub sellist võimalust, seejuures on riigi jaoks oluline ressursside fokuseerimine, pragmaatiline lähenemine, toetava keskkonna loomine ja protektsionismi vältimine.
Kaitsetööstusettevõtted tegelevad kaitse- ja julgeolekuotstarbelise teadus- ja arendustööga, tootmisega või osutavad sellega seotud teenuseid. Kaitsetööstust eristab teistest tööstusharudest tihe koostöö riigi ja ettevõtete vahel, mis seab mõlemale kõrgendatud nõuded, näiteks toodangu piiratud kasutajatering, erandlik ekspordirežiim ja müügikeskkond, kõrgendatud tööstusspionaažioht ja kõrgendatud turvanõuded.
Kaitsetööstus hõlmab muu hulgas:
- kaitse- ja julgeolekuotstarbelise varustuse tootmist;
- kaitse- ja julgeolekuotstarbelise varustuse hooldamist ning remonti;
- kriitilise tähtsusega kauba või teenuse pakkumist kriisi- ja sõjaajal.
Kaitsetööstuspoliitikas on neli võrdset osapoolt: Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kaitsevägi ning kaitsetööstus.
Kaitsetööstuspoliitiliste eesmärkide saavutamisel on riigile oluline partner Eesti Kaitsetööstuse Liit.
Kaitsetööstuspoliitika elluviimise toetamiseks, eesmärkide saavutamiseks ja järelevalveks kutsub kaitseminister kokku kaitsetööstusnõukogu, mis nõustab Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse küsimustes. Nõukokku kuuluvad kaitsetööstuses, majanduses ja sõjanduses pädevad inimesed.
Kaitseministeerium:
- suunab kaitsetööstuse arendamist;
- korraldab sõja korral ministeeriumi valdusse antavate ettevõtete ettevalmistamist sõjaajal tegutsemiseks;
- suunab riigikaitsealaseid uuringuid ja teadustööd varustuse ja kaitsetööstuse valdkonnas.