Kaitsetööstuspoliitika

Eesti kaitsetööstuspoliitika eesmärgiks on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, ekspordile orienteeritud ja kõrge arendustasemega kaitsetööstuse püsimine ja arenemine Eestis, mis teenib ka Eesti riigikaitselisi eesmärke.

Kaitsetööstuspoliitika (2025–2030) kujundab järgnevateks aastateks peamised töösuunad ning Kaitseministeeriumi ja valitsemisala peamised tegevused kaitsetööstuse arendamisel. Tugev ja ekspordile suunatud kohalik kaitsetööstus tugevdab meie laiapindsest riigikaitsevõimet, et kriisides oleks võimalik toota kiiresti ning lähedal. Seetõttu seab poliitika järgmisteks aastateks mõõdikud, millest ministeeriumi tegevus iga-aastase rakenduskava koostamisel lähtub. 2024–2030 poliitika fookuses on kaitsetööstussektori müügitulu ja ekspordi kasv, Euroopa Liidu rahastus ja Kaitseministeeriumi eelarvest makstavate toetuste suurendamine. Samuti seab poliitika mitmed meetmed püstitatud eesmärkide täitmiseks, mida täpsustatakse iga-aastase kaitsetööstuspoliitika rakenduskavaga. Poliitika eesmärgiks on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, ekspordile orienteeritud ja kõrge arendustasemega kaitsetööstuse tekkimine ja püsimine Eestis. Sektor oma tänases võimekuses vajab riigilt varasemast mitmekülgsemat tuge just rahvusvahelises tegevuses.

Kaitsetööstuse edasine arendamine järgnevatel aastatel on Eesti jaoks strateegiliselt oluline, sest tugev kodumaine kaitsetööstus toetab riigi kaitsevõimet, loob kõrgema lisandväärtusega töökohti ja panustab majandusse. Konkurentsivõimelised ettevõtted ja rahvusvahelised kaitsetööstuse koostööprojektid aitavad kindlustada liitlassuhteid ja tõsta Eesti rahvusvahelist tuntust.

Kaitsetööstusettevõtted tegelevad kaitse- ja julgeolekuotstarbelise teadus- ja arendustööga, tootmisega või osutavad sellega seotud teenuseid. Kaitsetööstust eristab teistest tööstusharudest tihe koostöö riigi ja ettevõtete vahel, mis seab mõlemale kõrgendatud nõuded, näiteks toodangu piiratud kasutajatering, erandlik ekspordirežiim ja müügikeskkond, kõrgendatud tööstusspionaažioht ja kõrgendatud turvanõuded.

Kaitsetööstuspoliitika põhisõnumid on:

• kiire valmisolek julgeolekuolukorra eskaleerumiseks läbi suurema tööstuse panuse tarnekindluse, valmiduse ning jätkusuutlikkuse tagamisse;
• tootearenduse toe ja testimise võimaluste pakkumine Eesti ettevõtjatele;
• regulatsioonide lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine
• iseseisva Eesti laskemoona, lahingumoona ja lõhkeaine tootmise võimekuse loomine;
• läbi äridiplomaatia Eesti ettevõtjatele välisturgudel koostöövõimaluste loomine
• koostootmine ja tootmise Eestis lokaliseerimine
• kaitsetööstuse ettevõtete rahastusvõimaluste laiendamine nii ideede-  kui ka arendusfaasis olevatele toodetele.
• Kaitseväe ja kaitsetööstuse koostöös töötada välja innovaatilisi tooteid või teenuseid
• Ukraina jätkuv toetamine 0,25% ulatuses SKT-st vähemalt aastani 2027.

 

Kaitsetööstuspoliitiliste eesmärkide saavutamisel on riigile oluline partner Eesti Kaitse- ja kosmosetööstuse Liit.

Kaitsetööstuspoliitika elluviimise toetamiseks, eesmärkide saavutamiseks ja järelevalveks kutsub kaitseminister kokku kaitsetööstusnõukogu, mis nõustab Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse küsimustes. Nõukokku kuuluvad kaitsetööstuses, majanduses ja sõjanduses pädevad inimesed.

Kaitsetööstuse arendamine toimub kooskõlas kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuse põhimõtetega (PDF), samuti jälgitakse kooskõla riigi teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) arengukavaga 2021–2035 ning riigi tööstuspoliitika suundumustega