Riigi eriplaneering on uus planeeringuliik, millega alates 2015. aasta 1. juulist planeeritakse riiklikes ja rahvusvahelistes huvides olevaid olulise ruumilise mõjuga objekte. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi, transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.
Riigi eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. Riigi eriplaneeringu alusel saab alustada ehitusprojekti koostamist ehk muid planeeringuliike alale koostama ei pea. Samuti saab riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise ajaks kehtestada ehituskeelu ja maid riigi eriplaneeringuga kavandatavaks tegevuseks reserveerida.
Riigi eriplaneeringu koostamine koosneb reeglina kahest etapist: asukoha eelvalikust ja planeeringu detailse lahenduse väljatöötamisest. Teatud juhtudel, kui kavandatava ehitise asukoha eelvalik on juba varasemates planeeringutes tehtud, võib riigi eriplaneeringut alustada planeeringu detailse lahenduse koostamisest, nt Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneering.
Riigi eriplaneeringu menetlus, kui asukoha valik on eelnevalt tehtud (skeem avaneb uues aknas). (661.8 KB, PDF)
Lisainfo