Kaitseministeerium kujundab ning viib ellu kaitsealase teadus- ja arendustegevuse poliitikat koostöös huvigruppide ja sidusrühmadega nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Teadus- ja arendustegevuse poliitika aluseks on arusaam, et kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse investeeritav raha ja kaasatud inimvara on tihedalt seotud sõjaliste võimete ajakohase taseme säilitamise ning julgeolekuohtude pädeva juhtimise võimega.
Teadusuuringute tulemuste ja tehnoloogiate rakendamisest sõltub ka tihedam lõimumine teiste NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikide kaitsesüsteemidega. Tänased valikud, mis tehakse riigikaitse teadus- ja arendusstrateegia määratlemisel, mõjutavad Eesti julgeolekut ja riigikaitset ning tõsiseltvõetavust meie liitlaste seas järgmise 15–20 aasta jooksul.
Kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuse toetamine nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil on üheks eesmärgiks. Seetõttu osaleb Kaitseministeerium ka aktiivselt Eesti Teadusagentuuri elluviidavas valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise (RITA) programmis ja nii NATO kui Euroopa Liidu kaitsealastes teadus-arendustegevusega seotud algatustes.
Millest lähtutakse?
Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse toetamisel ja suunamisel lähtutakse pikaajalisest kaitseplaneerimisest võttes aluseks Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arenduspoliitikat 2014-2022 (315.47 KB, PDF). Esmatähtis on otsene seos kaitsevõimete arendamise ja riigikaitse strateegiliste suundadega.
Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse väljund peab olema kõrgel akadeemilisel või tehnoloogilisel tasemel. Teadusuuringute läbiviimine või tehnoloogiate arendamine peab sisaldama uuenduslikku elementi ning andma selget lisandväärtust. Tähtis on võimalik väljund rahvusvahelisele tasandile.
Valdkonna analüüsid
Teadus- ja arendustegevuse peamised suunad on kooskõlas Kaitseväe võimearendusprotsessiga.
- Esimene suund hõlmab väliskeskkonna analüüsimiseks, kriitilise teabe omandamiseks ja töötlemiseks vajalikke tehnoloogiaid ning teadusuuringuid, sealhulgas olukorrateadlikkust, sensoreid ja radareid, võrgupõhist võimet, sidet ja juhtimist, IT-lahendusi modelleerimises ja matkimises jms.
- Teine suund puudutab väliskeskkonnast tulenevatele mõjuritele reageerimiseks ning kaitseks kasulikke rakendusi, sealhulgas soomusmaterjale, miine ja improviseeritud lõhkeseadeldiste vastast kaitset, küberkaitset jms.
- Kolmas suund keskendub sõduri ja erinevate komplekssüsteemide koostoimeks vajalikele tehnoloogiatele ning inimfaktorit uurivatele suundadele, sealhulgas militaarpsühholoogiale, sõjameditsiinile ja rehabilitatsioonile, sooritusvõimele ja väljaõppele, isikkoosseisu kaitsele jms.
Eesmärkide saavutamise meetmed
Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arenduspoliitikas on sätestatud viis poliitika eesmärkide saavutamise meedet, mille rakendamist korraldab Kaitseministeerium koostöös oluliste sidusrühmade (sh Kaitsevägi) esindajatega.
- Meede 1: tuvastatud võimelünkade likvideerimiseks mõeldud teadus- ja arendusprojektide ning rakendusuuringute läbiviimine toetamaks Eesti sõjalist võimearendust lahenduste pakkumise kaudu.
- Meede 2: Eesti riigikaitse ja sõjalise võimearenduse seisukohalt oluliste üld- ja eripädevuste arendamine ja hoidmine (sh riigikaitse arengukava mitte-sõjalise osaga seotud strateegiliste uuringute rahastamine) toetamaks Eesti riigikaitse eesmärkide saavutamist, kaitsepoliitika elluviimist ning riigikaitse strateegiate ja arengukavade koostamist.
- Meede 3: Eesti kaitsealase teadus- ja arendustegevuse ning kaitsetööstuse konkurentsivõimelisuse tõstmiseks vajalike innovaatiliste koostööprojektide kaasrahastamine, mis on suunatud kõrge ekspordipotentsiaaliga riigikaitse- ja julgeolekuotstarbeliste toodete ja teenuste väljaarendamisele
- Meede 4: rahvusvaheliste kaitseotstarbeliste teadus- ja arendusprojektide kaasrahastamine, millega panustatakse vastastikku kasulikult NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni (STO), Euroopa Kaitseagentuuri ning Balti ja Põhjala riikide kaitsealaste teadusuuringute ja arendustegevuste läbiviimisesse.
- Meede 5: eelduste loomine kaitsealase teadus- ja arendustegevuse riigisiseseks ja rahvusvaheliseks sidususeks ning nähtavuseks (sh inimvara arendamine (tasemeõppe stipendiumid), teadlikkuse tõstmine, Kaitseministeeriumi valitsemisalaüleste ja –väliste koostööplatvormide tekitamine, töötuspotentsiaali kaasamine, oskussõnavara arendamine, sündmuste korraldamine jmt).