Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk andis töövisiidil Ukrainasse üle nimekirja Eesti ettevõtete esitatud toodete või teenustega, millest ukrainlased saavad teha valiku oma kriitilisest sõjalistest vajadustest lähtudes.
„Et saavutada Euroopas püsiv rahu, tuleb arvestada, et Putin pole oma agressiooni algseid eesmärke muutnud – alistada Ukraina ja ümber korraldada Euroopa julgeolekuarhitektuur. Nii nagu Putinil pole mingit kavatsust sõjategevusest loobuda ka võimalike kõneluste ajal, tuleb ka meil jõupositsiooni saavutamiseks hoida ühtsus ja kasvatada toetust Ukrainale ning samal ajal suurendada poliitilist ja majanduslikku survet Venemaale. Eesti jätkab Ukraina toetamist nende võitluses agressoriga mahus vähemalt 0,25% SKPst aastas, millest suurema osa investeerime meetmesse, mis võimaldab Eesti ettevõtetel panustada Ukraina võitu. Väärib märkimist, et kohtumistelt saadud tagasiside Ukrainalt Eesti kaitsetööstuse toodangu kohta on olnud läbivalt väga positiivne,” ütles Kuusk.
Ukrainale üle antud tootekataloogi kuulub ligi 500 toodet ja teenust kokku ligi 100 Eesti ettevõttelt.
Meetme ekspertkomisjoni esimees, riigi kaitseinvesteeringute keskuse peadirektori asetäitja Katri Raudsepp tundis heameelt Eesti ettevõtete nii suure huvi üle pakkuda Ukrainale oma tooteid ja teenuseid. „Hea meel on tõdeda, et meie kaitsetööstussektor on innovaatiline ja ajas aina tugevnev ning ettevõtete potentsiaal kriisideks valmistuda on juba täna väga kõrgel tasemel," sõnas Raudsepp.
2024. aasta lõpus esitles riigi kaitseinvesteeringute keskus uut toetusmeedet nende toodete või teenuste ostmiseks, mis sobiksid Ukraina kaitsejõududele sihipäraseks kasutamiseks kriisi- ja sõjaajal. Oma tooteid või teenuseid võisid pakkuda kõik tingimustele vastavad Eestis registreeritud äriühingud. Toetusmeetmesse esitatavad tooted või teenused peavad olema varasemalt väljaarendatud ja turustatud, mõeldud sihipäraselt kasutamiseks kaitsejõududele kriisi- ja sõjaajal ning mille Eestis tootmise osakaal peab olema vähemalt 30 protsenti.
Taotluste vastavust kriteeriumitele kontrollis ekspertkomisjon, kuhu kuulusid riigi kaitseinvesteeringute keskuse, kaitseväe, kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, kliimaministeeriumi, välisministeeriumi, rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning riigikantselei esindajad.
Kantsler Kuusk kohtus Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu juhi Oleksandr Lytvinenko ja sõjaväeluure ülema kindralleitnant Kõrõlo Budanoviga, kellega arutati olukorda rindel ja Eesti-Ukraina kaitsekoostööd lühikeses ja pikas perspektiivis nii kahe kui mitmepoolselt.
„Kinnitasin, et Eesti seisukoht on jätkuv – igasugused rahuläbirääkimised saavad toimuda vaid Ukraina tingimustel ja Ukraina juuresolekul. Selleks, et rahu püsiks, on vaja jõupositsiooni ja toimivat julgeolekugarantiid ning nii meie kui ukrainlased on jätkuvalt veendunud, et selleks on kõige parem, tõhusam ja usutavam NATO liikmesus,“ sõnas Kuusk. „Kui kõik Ramsteini koalitsiooni riigid panustaksid Ukraina sõjalisse abistamisse 0,25% protsenti aastas, tähendaks see aastas kuni 120 miljardit eurot, mis annaks Ukrainale vajaliku jõupositsiooni läbirääkimisteks,“ ütles Kuusk.
Lisaks külastas Kuusk ka Ukraina rahvuskaardi väeosa Žõtomõri oblastis.
Lisainfo: [email protected]