Kaitseministeerium saatis kooskõlastusringile relvaseaduse rakendusaktide eelnõud, mille eesmärgiks on tuua valdkonda suuremat selgust ning muuta regulatiivne keskkond kaitsetööstusele soosivamaks.
„Relvaseaduse muutmise eesmärk oli kõrvaldada tarbetu bürokraatia, et kaitsetööstus saaks Eestis jõudsalt kasvada ja areneda. Tänaseks oleme välja töötanud ka rakendusaktid, mis annavad tegutsemisraami sõjarelvade ja laskemoona ettevõtetele. Tegemist on vajalike muudatustega, mis loovad selguse ja kindla tõlgendusviisi ning annavad ka ettevõtjatele signaali, et riik toetab nende tegevust,“ sõnas kaitseministeeriumi kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler Siim Sukles.
Rakendusaktidega muudetakse kaitseministri määrust „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“, milles kehtestatakse sõjarelvade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise – nagu näiteks valmistamine, parandamine, hävitamine - miinimumnõuded, mis on täna kehtivatega võrreldes konkreetsemad. Samuti eristatakse relvatehase ja relvahoidlale esitatavad ehituslikke nõudeid, viidatakse erinevatele ehituslikele ja turvalahenduste standarditele ja nähakse ette senisest suuremat paindlikkust ja alternatiivide kasutamise võimalust turvalahenduste rakendamisel. Tulenevalt ulatuslikest muudatustest kehtestatakse terviktekstina uus kaitseministri määrus „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“.
Uuena kehtestatakse kaitseministri määrus „Sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade ning või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“. Selles määruses eristatakse sõjarelvi, relvasüsteeme, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osasid ja olulisi osasid. Määruse peamine eesmärk on luua selgus, millised relva või moona osad nõuavad tegevusluba ja millised mitte. Ühtlasi vähendab selline selgus tõlgendusriske ja toetab ühtlustatud järelevalvepraktikat.
Näiteks on laske- ja lahingumoona puhul oluline osa vaid selline osa, mis sisaldab sõjalist lõhkeainet või muud sõjalisel otstarbel kasutatavat keemilist ainet. Samuti on näiteks lõhkepead kandva drooni puhul vaja luba vaid lõhkepea käitlemise korral, drooni enda valmistamiseks aga mitte.
Samuti on uus Vabariigi Valitsuse määrus „Sõjarelva ja relvasüsteemide käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise eksami korraldaja, ulatus, tingimused ja läbiviimise kord“. Selle määruse eesmärk on ära sisustada sõjarelvi tootva ettevõtte vastutava isiku teadmiste kontrolli korraldus. Vastutav isik on ettevõttes see, kes kontrollib ja juhib seda, et sõjarelvi ja relvasüsteeme käideldakse vastavalt õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Vastutavaks isikuks võib olla selleks määratud isik, kuid väiksemas ettevõttes näiteks selle juht. Eksamit korraldab politsei- ja piirivalveamet, kes teeb selles osas koostööd kaitseväe ja kaitsepolitseiametiga.
Lisainfo: [email protected]