Sa oled siin

Kaitseminister Luik mälestas vaikuseminutiga Vabadussõjas langenuid

3. Jaanuar 2021 - 12:14
Kaitseminister Luik mälestas vaikuseminutiga Vabadussõjas langenuid
Kaitseminister Luik mälestas vaikuseminutiga Vabadussõjas langenuid

Kaitseminister Luik mälestas vaikuseminutiga Vabadussõjas langenuid

Kaitseminister Jüri Luik mälestas Vabadussõjas langenuid ning tähistas relvarahu kehtima hakkamist Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel täpselt 101 aastat tagasi asetades pärja „Eesti rahvalt“ Vabadussõja võidusamba jalamile.

Kaitseminister Luige sõnul tähistame täna ajaloolist hetke, kui sõda lõppes ja vabadus algas ning mälestame omariikluse eest võidelnud Eesti mehi ja naisi, koolipoisse ja –tüdrukuid.

„Võit Vabadussõjas pani aluse Eesti riikluse ülesehitamisele,“ lausus Luik.

Ta rõhutas, et Eesti iseseisvust, mis kinnitati 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepinguga, ei saavutatud kellegi armust, vaid 400 päeva kestnud ägeda vastupanu ja suurte ohvritega.

„Vabadussõda oli eesti rahva sihikindel ja edukas võitlus enesemääramise eest,“ märkis Luik.

Ta selgitas, et sõja otsustavas faasis, novembris 1919, oli Eesti sõjaväes ligi sada tuhat mõõka ja tääki ehk pea iga kümnes Eesti elanik haaras relva vabaduse kaitseks ning kogu rahvas toetas võitlejaid ida- ja lõunarindel.

„Niivõrd tugev ja ennastohverdav pühendumine oma iseseisvusele on harukordne kogu maailma ajaloos,“ ütles Luik. Eesti vabaduse eest võideldes kaotas elu umbes 5000 sõdurit. „Me langetame pea oma sangarite mälestuseks ning peame igavesti kalliks nende kangelastegusid,“ lisas Luik.

Luik märkis, et tänaseks oleme elanud pea kolmkümmend aastat iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis – meie isamaa pole kunagi varem olnud nii hästi kaitstud, arenenud ja oma loomulike liitlastega lõimitud, kui praegu.

„Tõsi, peame vastu seisma uutele väljakutsetele ja ohtudele, kuid me suudame edukalt kohaneda ja tegutseda muutuvates oludes,“ sõnas Luik ning kutsus üles võtma eeskuju Vabadussõja kangelastest tegutsedes kriitilistel hetkedel üksmeelselt, vastutustundlikult ja otsustavalt.

„Me ei tohi kunagi unustada, et sõltumatus, vabadus ja tõeline demokraatia vajavad hoolt ja kaitset iga päev,“ sõnas kaitseminister.

Pärjad Vabadussõja võidusamba jalamile asetasid ka Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ning Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi.  Kaitseliidu ning Eesti Kaitseväe esindajad asetavad täna pärjad ning süütavad küünlad kõikjal üle Eesti paiknevate Vabadussõja mälestusmärkide juures.

Eesti Wabariigi ja Nõukogude Venemaa  vahel peetud Tartu rahuläbirääkimistel jõuti vaherahu sõlmimiseni 31. detsembril 1919. Kokkulepe nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene vahelisel rindel 3. jaanuaril 1920. aastal, kell 10.30.

1920-ndatel aastatel sai alguse traditsioon, pidada iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminut austamaks neid eestlasi ja välismaalasi, kes võitlesid Vabadussõjas ja andsid seal oma elu Eesti vabaduse eest.

Fotod tseremooniast

Tallinna Reaalkooli kõnevõistluse võitja 10.b klassi õpilase Mona Reisbergi kõne, mida Covid-19 leviku piirangute tõttu mälestustseremoonial ei esitatud.

Lisainfo: press[at]kaitseministeerium[dot]ee