Kaitseminister Hanno Pevkur kohtus täna Brüsselis NATO peasekretäri Mark Ruttega, kellega arutati eelseisvat NATO Haagi tippkohtumist, idapiiri turvalisust ja olukorda Läänemerel.
„Oleme NATO peasekretäriga ühel meelel, et NATO riikide kaitsekulud peavad märkimisväärselt kasvama. Kas see saab olema kaks korda kõrgem või mingi muu kokkulepe, on hetkel raske öelda, ent fakt on see, et Haagis peavad liitlased uues tasemes kokkuleppele jõudma. See vajadus tuleb kõige selgemalt välja, vaadates kokkuleppimisel olevaid NATO väevõime eesmärke,“ ütles kaitseminister Pevkur pärast kohtumist.
Kaitseministri sõnul arutati samuti NATO idatiiva kaitset. „Üha agressiivsemaks muutuvat Venemaad arvestades on ülioluline, et NATO sõnum Venemaa suunal oleks selge ja tugev. Liitlaste väed on idatiivale eelpaigutatud ja seda ei ole plaanis muuta,“ lisas Pevkur.
Minister andis NATO peasekretärile ülevaate ka Soome lahes kinni peetud varilaevastiku laevast, kus vajalikud menetlustoimingud veel jätkuvad. „Mul on hea meel, et Eesti Merevägi koos teiste riigi ametkondadega reageeris otsustavalt ja kiiresti ning sõnum kõikidele Läänemerel liiklejatele on selge – me jälgime olukorda kõrgendatud tähelepanuga ja kui vaja, sekkume otsustavalt,“ ütles minister.
Kaitseminister Pevkur viibib Brüsselis, et osaleda Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa juhitud tahtekoalitsiooni kaitseministrite kohtumisel ning Ukraina kaitse kontaktgrupi kohtumisel.
Tahtekoalitsiooni teemal toimus 30 riigi vahel esmane arutelu selle üle, kuidas võiks toimida Euroopa riikide võimaliku julgeoleku tagamise väe saatmine Ukrainasse. „Kuigi arutelu ise ei ole avalik, saan öelda, et toimuv planeerimine on konkreetne ja reaalne ning selle eesmärk on ühelt poolt tugevdada Ukrainat läbirääkimistel ning teiselt poolt saata selge sõnum Venemaale – Ukraina seljatagune on kaitstud,“ ütles kohtumisel osalenud kaitseminister Pevkur.
Ukraina kaitse kontaktgrupi kohtumisel keskenduti kiireloomulistele sõjalise abi vajadustele. „Sain Eesti poolt kinnitada jätkuvat ja vankumatut toetust Ukrainale – nagu lubatud, saadame igal aastal vähemalt 0.25% SKTst ehk üle 100 miljoni euro ulatuses sõjalist abi Ukrainasse. Sel aastal ulatub praeguste otsustega abi maht juba üle 0,3% SKP-st. Saadetava abi hulgas on Eestis valmistatud mehitamata nii maismaa- kui õhusõidukeid ning meditsiinivarustust, aga ka mürsud ning toidupakid Ukraina võitlejatele. Nii mürsud kui toidupakid peaks juba lähinädalatel kohale jõudma,“ ütles kaitseminister Pevkur.
„Lisaks jätkame koos Luksemburgiga IT-koalitsiooni juhtimist. Eesti panus koalitsiooni raames on sel aastal 5 miljonit eurot. Esimene osa sellest on planeeritud kahe brigaaditaseme juhtimispunkti sidemooduli väljaehitamiseks. Teise osa eest rahastatakse kriitilisi taktikalise side ja kübekaitse vajadusi,“ selgitas kaitseminister Pevkur Eesti panust kommenteerides.
Lisainfo: [email protected]
Fotod: Kaitseministri kohtumine NATO peasekretär Mark Ruttega (11.04.2025) | Flickr