Kaitseminister Hanno Pevkur vestles Ukraina kaitseminister Rustem Umeroviga, et kinnitada talle Eesti vankumatut tuge ja toetust sõjas Venemaa vastu. Samuti tutvustas kaitseminister Eesti poolt lääne liitlastele täna avalikustatud Ukraina pikaajalise sõjalise toetamise strateegiat ning värskelt valitsuse heakskiidu saanud ligi 80 miljoni suurust abipaketti.
„Kinnitasin Umerovile, et Eesti on otsustanud järgmise nelja aasta jooksul toetada Ukrainat sõjalise abiga 0,25 protsendiga sisemajanduse kogutoodangust ja et mitte teha vaid sõnu, oleme kokku pannud uue abipaketi koguväärtusega ligi 80 miljonit eurot,“ sõnas kaitseminister Pevkur.
Uusim, ligi 80 miljoni euro suurune abipakett sisaldab suures koguses Javelini tankitõrjerakette ja kuulipildujaid, käsitulirelvade laskemoona, eri maismaa- ja veesõidukeid ning tuukrivarustust. „Saadame Ukrainasse seda, mida rindel kõige rohkem vaja ja mida meil sellest pikast vajaduste nimekirjast pakkuda on võimalik,“ sõnas Pevkur.
Pikaajalist toetuse strateegiat tutvustades ütles minister Pevkur Umerovile, et kui suudame läänes üles näidata otsustavat poliitilist pühendumust ja oma sõjalist abi võrreldes tänasega veidi suurendada või samal tasemel hoida, on Ukrainal võimalik sõda võita. „Ent selleks tuleb meil usutavalt valmistuda ja anda mõista, et oleme valmis pikaks Ukraina toetamiseks. Peame üheskoos tugevdama abi Ukrainale, võttes pikaaegseid kohustusi. Meie Eestis oleme seda juba teinud ja teeme kindlasti ka tulevikus,“ sõnas Pevkur.
Valitsuskabinet toetas kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekut Ukraina sõjaliseks abistamiseks pika-ajaliselt ja saata Ukrainale Venemaa agressiooni tõrjumiseks nii Javelini tankitõrjerelvi, kuulipildujaid, kaatreid kui muud olulist varustust.
Eesti on valmis järgmise nelja aasta jooksul toetama Ukrainat suurusjärgus 0,25 protsenti sisemajanduse kogutoodangust aastas ja oleme valmis kasutama selleks riigikaitsele eraldatud vahendeid.
Koos uusima paketiga on Eesti andnud alates 2022. aastast Ukrainale sõjalist abi ligi 500 miljoni euro väärtuses ehk rohkem kui 1,3% SKPst.
Varem on Eesti annetanud näiteks Javelini tankitõrje raketisüsteemi rakette, haubitsaid, suurtükimoona, tankitõrjemiine, tankitõrjegranaadiheitjaid, miinipildujaid, sõidukeid, sidetehnikat, välihaiglaid, meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid (kiivrid jm.) ja kuivtoidupakke.
Lisainfo: [email protected]