Kaitseminister Margus Tsahkna külastas täna NATO pataljoni lahingugrupi juhtimiselementi Kaitseväe Peastaabis ja sai kontingendi ülem kolonel Giles Harriselt põhjaliku ülevaate liitlaste saabumisest Eestisse järgmise kuue nädala jooksul.
„Eestit seob Ühendkuningriigiga pikk ja kindel relvavendlus. Suurbritannia mereväe eskaadri saabumine Taliinna reidile kallutas Vabadussõja ajal jõudude vahekorra Läänemerel meie kasuks,“ ütles kaitseminister. „Ühendkuningriigi juhtava NATO pataljoni lahingugrupi paigutamine Eestisse tasakaalustab julgeolekolukorda ning kannab selget sõnumit NATO otsustavusest ja ühtsusest.“
Tsahkna sõnul tagab NATO pataljoni lahingugruppide paigutamisega oma piiririikidesse rahu ja stabiilsuse kõigi liitlasriikide territooriumil. „Rahvusvaheliste lahingugruppide paigutamine on osa alliansi laiematest jõupingustest selleks, et tugevdada NATO heidutus- ja kaitsehoiakut ning näitab jõuliselt alliansi tugevust,“ ütles kaitseminister.
NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid möödunud juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada NATO pataljonide lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola.
Eestis paiknema hakkava NATO lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani.
NATO rahvusvaheline lahingugrupp saabub Eestisse 2017. aasta märtsis-aprillis ning osaleb juba maikuus õppusel Kevadtorm 2017.
Lahingugrupp koosneb ligikaudu 1200 liitlassõdurist. Ühendkuningriik on teatanud, et nende panuseks lahingugruppi on 800-liikmeline soomusüksus, mille relvastuses on jalaväe lahingumasinad Warrior, tankid Challenger 2 ja taktikalised droonid. Prantsusmaa on teatanud, et nende panuseks lahingugruppi on 300-meheline üksus, mille relvastuses on tankid Leclerc ja soomukid.
Eestit seovad brittide, taanlaste ja prantslastega pikaajalised kaitsealased sidemed ning relvavendlus ühisest osalemisest rahvusvahelisetel sõjalistel operatsioonidel
NATO operatsioonil Lõuna-Afganistanis Helmandis kuulus Eesti jalaväekompanii Ühendkuningriigi brigaadi koosseisu. Eestit seob Ühendkuningriigiga pikaajaline kaitsealane koostöö, juba 1990ndatel aastatel aitasid UK instruktorid üles ehitada kaitseväe väljaõppesüsteemi.
Eesti osales 2014. aastal koos Prantsusmaaga Kesk-Aafrika Vabariigis stabiliseerimisoperatsioonil, olles esimestest riikidest, kes operatsiooni panustasid. Täna osaleb Eesti kahel Prantsusmaa jaoks prioriteetsel operatsioonil – Malis ja Liibanonis. Eesti kaitseväelased on õppinud Prantsusmaa relvajõudude õppeasutustes.
Eesti ja Taani instruktorid õpetavad koos välja Iraagi julgeolekujõude. Taani on aastaid toetanud Eesti jalaväebrigaadi arendamist ja väljaõpet, 1990ndatel aastatel ja 2000. algul osalesid Eesti kaitseväelased Bosnia-Hertsegoviinas rahuvalveoperatsioonil Taani kontingendi koosseisus
