Kaitseminister Hanno Pevkur väisas täna lisaõppekogunemist Okas 24-2 ja tänas seal osalevaid reservväelasi, kes annavad õppuse Pikne raames oma panuse ka laiemasse NATO valmisolekusse meie regioonis.
„Lisaõppekogunemine on hädavajalik, et harjutada läbi terve riigikaitse toimimisahel. Minu suur lugupidamine kuulub kõigile reservväelastele, kes olid valmis argitoimetusi kõrvale jättes riigikaitseks välja tulema, et koos kamraadidega kiirelt lahinguvalmidusse asuda. Samuti tänan meie reservväelaste lähedasi ja tööandjaid toetuse eest. Mida kiiremad, parema väljaõppe ja varustusega me oleme, seda efektiivsemalt iga vastase rünnak ka tõrjutakse,“ ütles kaitseminister Pevkur.
Vabariigi valitsuse otsusega kutsuti lisaõppekogunemisele Okas kuni 250 reservväelast. Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsuti lisaõppekogunemisele 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ja diviisi lühimaa õhutõrjepatarei koosseisu arvatud reservväelased.
Lisaõppekogunemise Okas eesmärk on kontrollida lahinguvalmidust, mille käigus testitakse riigikaitse käsuahela toimimist vabariigi valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Lisaks harjutavad nii 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni kui diviisi lühimaa õhutõrjepatarei reservväelased ja tegevväelased lahinguvalmiduse saavutamist vastavalt üksuse lahinguvalmiduse kavale.
Tänavu teisel lisaõppekogunemisel osalevad üksused panustavad ka mitmerahvuselisse õppusesse Pikne, täites ülesandeid külg külje kõrval liitlastega. Eesti diviisi juhitud õppuse käigus harjutavad Eesti– ja liitlasüksused kiiret lisavägede Eestisse siirmist ja sõjalise ohu tõrjumist nii maal, õhus kui merel.
„Eesti riigikaitse põhineb kolmel sambal: rahva kaitsetahe, meie iseseisev kaitsevõime ja NATO kollektiivkaitse. Mul on väga hea meel, et seekordne lisaõppekogunemine on osa suurest allianssi kaitsvast vihmavarjust, näidates selgelt, et kollektiivkaitse toimib,“ märkis kaitseminister Pevkur.
Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja vahetu julgeolekuoht Eestile puudub. Kaitseväe ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks. Kaitsevägi peab olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama. Tegemist on teise lisaõppekogunemisega sel aastal. Eelmine lisaõppekogunemine toimus oktoobris.
Õppus Pikne toimub 2.-15. detsembrini ning sellel osaleb kokku ligikaudu 2000 kaitseväelast Eestist ja liitlasriikidest. Õppuse esimesel nädalal keskendutakse üksuste siirmisele ja lahinguliste tegevuste harjutamisele ning teisel nädalal toimuvad liitlasüksuste lahinglaskmised Sirgala harjutusväljal. Näiteks saabus sel nädalal liitlasvägede kiire siirmisharjutuse käigus lennukitega Ämarisse ligi 200 Prantsuse relvajõudude 3. merejalaväe õhudessantrügemendi kompanii sõdurit, kes liikusid sealt edasi maastikule, integreerumaks alaliselt Eestis teeniva NATO mitmerahvuselise lahingugrupiga.
Kuigi NATO idatiival korraldatava õppuse Pikne põhitegevused toimuvad Eesti idapiiri lähistel, on tegemist rangelt kaitsva iseloomuga õppusega, kus kombineeritakse omavahel liitlasvägede tegevused õhus, maal ja merel.
Õppus Pikne on osa NATO valvsusmeetmest (Vigilance Activity) Brilliant Eagle, mis keskendub liitlaste siirimis- ja koostegevusvõimele Läänemere regioonis.
Lisainfo: [email protected]