Sa oled siin

Laanet: riigikaitse arendamisel tuleb kriisist hoolimata hoida sihikindlust

23. Märts 2021 - 12:30
Laanet: riigikaitse arendamisel tuleb kriisist hoolimata hoida sihikindlust
Laanet: riigikaitse arendamisel tuleb kriisist hoolimata hoida sihikindlust

Täna toimus riigikogus riigikaitsekomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng“ arutelu, kus kaitseminister Kalle Laanet ning kaitseväejuhataja kindralleitnant Martin Herem esinesid riigikaitse arendamise vajadusi tutvustavate ettekannetega.

Kaitseminister Kalle Laanet märkis, et ohupilt ei ole viimase aasta jooksul paranenud. „Venemaa jätkab stiililt agressiivset ja sisult vaenulikku poliitikat läänemaailma suunal ning jätkuv tervisekriis on lisanud Venemaa mõjutusoperatsioonide arsenali lisaks küberrünnakutele ja infosõjale ka vaktsiinidiplomaatia,“ ütles ta. Kaitseväejuhataja kindralleitnant Martin Herem lisas, et jätkuvalt omavad konventsionaalsed sõjalised vahendid olulist rolli Vene Föderatsiooni riiklikke ambitsioonide saavutamisel ning nende võimete arendamine ei ole peatunud ka COVID19 ajal.

Laanet sõnul demonstreerib septembris toimuv strateegiline õppus Zapad 2021 taaskord Venemaa tegelikke sõjalisi plaane. „Mida harjutatakse, seda püütakse võimaluse korral ellu viia nagu seda tehti Georgias ja Ukrainas,“ sedastas Laanet ning lisas, et Putini režiim vajab uut edulugu. „See tähendab, et Eesti peab lähiaastatel veelgi enam pingutama oma sõjalise kaitse tugevdamiseks, nii iseseisvalt kui liitlastega koostöös,“ lisas Laanet.

Laanet selgitas, et viimase kümne aastaga on kaitsevaldkonnas toimunud väga suur areng –kasutusele võeti jalaväe lahingumasinad ja uued keskmaa ja pikamaa tankitõrjerelvad, arendati välja lähimaa õhutõrje ning alustati käsitulirelvade välja vahetamist, loodud sai küberväejuhatuse.

„Sõjapidamises on toimumas kõrgtehnoloogiline murrang, kuid tavarelvastuse põhilised platvormid – tankid, ründelennukid, suurtükid jne – ei kaota oma tähtsust veel pikaks ajaks,“ sõnas Laanet.

Laanet märkis, et ehkki Eesti riigikaitse on üks kulutõhusamaid kogu Põhja-Atlandi liidus, tähendab epideemiajärgse majandusprognoosi põhiselt kahe protsendi tasemele jäämine sisuliselt senistes plaanides oleva sõjalise struktuuri kärpimist.

Kaitseväejuhataja lisas, et seniste struktuuride odavamalt tegemine tähendaks enesepettust, kus paberil just kui olemasolevatel üksustel ei ole tegelikult laskemoona, sidevahendeid, need ei ole välja õpetatud või kokku harjutatud.

„Riigikaitse arengukava 2030 koostades oleme juba teinud olulisi sisemisi kärpeid nii püsikuludes kui ka sõjaliste üksuste maksumusmudelites,“ sedastas ta.

Laaneti sõnul oleks kaitsekulutused tasemel 2,6 protsendil SKT-st piisav esmase iseseisva kaitse võimelünkade täitmiseks. Ta selgitas, et see tähendab rannakaitse raketisüsteemide, meremiinide ja keskmaa õhutõrjesüsteemide soetamist, kuid ka merelaevastike ühendamist juhtimise ja kulude mõttes optimaalseks ning sõjaliselt paremini toimivaks mereväeks.

„Olukord merel valmistab üha suuremat muret ka meie liitlastele,“ lausus Laanet ja lisas, et liitlaste rolli Eesti kaitses pole võimalik alahinnata. „Mida rohkem me suudame näidata pühendumist oma kaitsele ning oskust ja tahet luua reaalseid ja vajalikke kaitsevõimeid, seda enam on liitlased valmis oma poolt õla alla panema,“ ütles ta.

„Pean väga oluliseks, et Eesti leiaks võimaluse muutuda Põhjala-Balti sõjalise koostöö eestkõnelejaks. Aga ka siin saame olla usutavalt nõudlikud ainult siis, kui teeme ise kodutöö vähemalt neljale,“ ütles kaitseminister Laanet.

Ka kaitseväejuhataja Martin Herem rõhutas kolme Balti riigi koostöö vajalikkust. „Vene Föderatsiooni sõjalise võime arengud viitavad üha rohkem sellele, et koos Balti riikide ja lähimate naabritega peame olema valmis tegutsema mitte ainult oma riikide territooriumitel, vaid kogu nö operatsioonialas, sealhulgas Läänemerel,“ märkis Herem ning tõi välja, et selliste võimete väljaarendamine tervikuna või osadena tähendab sõjalise riigikaitse kulude tõstmist kuni 2,6%ni järgmise 10 aasta jooksul.

Lõppeks võttis kaitseminister Laanet kokku Covid-19 õppetunnid. „Kriis näitas, et riigikaitseorganisatsioonidel võib olla võtmeroll ka tsiviilkriiside haldamisel ning kui olulist rolli laiapindsuses mängib lisaks Kaitseväele Kaitseliit,“ lisas ta.

„Oleme uut riigikaitse arengukava 2021-2030 koostades olnud väga teadlikud sellest, et Eesti kaitsekulu tase on üheselt sõltuv Eesti majanduse heast käekäigust,“ ütles ta.

Laaneti sõnul on Kaitseväe ja Kaitseliidu arengusse kaasatud lisaks Eesti kaitsetööstusele paljud muud tootmisettevõtted ja teenuste pakkujad. Ligi pool kaitseinvesteeringute eelarvest läheb tagasi Eesti majandusse ning toetab tööhõivet.

„Eesti peab tegema kõik endast oleneva, et epideemia ei nakataks meie riigi tuumikfunktsiooni, et me epideemia poolt põhjustatud kurnatuse tõttu ei kaotaks järgmiseks kümnendiks oma riigikaitse arendamisel ambitsiooni ja sihikindlust,“ võttis Laanet ettekande kokku.

Ettekande tegi ka Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik, kes kirjeldas meie regiooni julgeolekukeskkonda.

Lisainfo: press[at]kaitseministeerium[dot]ee