Sa oled siin

Mullu asus vabatahtlikult ajateenistusse rekordarv noormehi ja naisi

11. Märts 2021 - 10:52
Küberväejuhatuse juulikutse laskeharjutus. Foto: pildid.mil.ee
Küberväejuhatuse juulikutse laskeharjutus. Foto: pildid.mil.ee

Kaitseminister Kalle Laanet tutvustas täna valitsusele värsket kaitseväeteenistuse aruannet, mille kohaselt täideti möödunud aastal pea kõik kaitseväekohustuse täitmisega püstitatud eesmärgid.

Kaitseminister Laanet märkis, et möödunud aasta oli COVID-19 pandeemia tõttu väljakutsete rohke, ometi ületati riigikaitse arengukavas aastateks 2017–2026 seatud eesmärk kutsuda ajateenistusse 3500 inimest aastas.

„Ajateenistusse asus 3516 kutsealust ja tütarlast. Märkimisväärne on, et üle poole kutsealustest asus teenistusse vabatahtlikult, nende hulgas rekordiliselt 54 naist, mis on rohkem kui kunagi varem,“ ütles Laanet.

Laanet rõhutas, et ühtlasi jätkub ajateenistusest väljalangevuse vähenemine, langedes 2019. aasta 7,8 protsendilt 2020. aastal 5,6 protsendile.

Ta lisas, et erakordselt kõrge vabatahtlikkuse protsent ja väljalangevuse vähenemine näitavad noorte oskust ajateenistust planeerida ning end ette valmistada eesootavaks. „Selle tunnistuseks on ka koos ajateenistusse asunud rekordilised 17 klassi,“ lausus Laanet.

Ajateenijate seas läbiviidavas ankeetküsitlusest selgus üheselt, et riigikaitseõpetuses osalemine omab väga suurt mõju just teadlikkuse tõstmisel ning hirmude elimineerimisel. Ka vabatahtlikult ajateenistusse asunute seas oli valdavalt neid, kes olid gümnaasiumis läbinud riigikaitseõpetuse.

„Riigikaitseõpetusel on otsene seos ajateenijate meelestatusel ja ajateenistuses hakkamasaamisel,“ ütles Laanet.

Kaitseminister Laaneti sõnul tuli COVID-19 pandeemia tõttu ümberkorraldada Kaitseressursside Ameti arstlike komisjonide töökorraldus eeskätt ajaplaneerimises, mis aitas arstlikke komisjone läbi viia kiiremini. „Töökorralduse tõhustamine osutus niivõrd efektiivseks, eeskätt hindasid seda kõrgelt kutsealused, et muudatused võetakse kasutusele permanentselt,“ märkis Laanet.

Tegevväelaste arv on viimase kuue aasta kõrgeim – tegevteenistujaid oli 2020. aasta lõpuks 3655, mis on planeeritud eesmärgist 145 tegevväelase võrra rohkem. Ajateenistuse lõpetanud noortest asus tegevteeteenistusse 7,51 protsenti.

Ajateenistuse lõpetanud naistest omakorda 52 protsenti. „Naiste osalemine riigikaitses on üha loomulikum ning kaitseväelase karjääri kasuks otsustamine läbimõeldud ja planeeritud otsus,“ lisas Laanet.

2020. aastal algatati kaks olulist seadusemuudatust – arstlike komisjonide reform ning asendusteenistuse reservsüsteemi loomine. Mõlema elluviimine ja rakendamine jätkub käeoleval aastal.

Kaitseväeteenistuse aruanne (PDF)

Lisainfo: press[at]kaitseministeerium[dot]ee