Täna Brüsselis toimuval NATO kaitseministrite kohtumisel arutati juunis toimuva Haagi tippkohtumise eel liitlaste kaitsevõime ja kaitsekulutuste suurendamist NATO heidutuse ja kaitse tugevdamiseks ning toimus ka eraldi NATO Ukraina nõukogu istung.
„Venemaa agressioonisõjal Ukrainas on ainult üks juurpõhjus – Putini ambitsioon taastada Vene impeerium. Tegemist oli Putini otsusega rünnata Ukrainat. Seega ei puuduta tänane olukord mitte ainult Ukrainat vaid kõiki liitlasi NATOs. Igasugustel läbirääkimistel saavad Euroopa jaoks olema selged tagajärjed, mistõttu Euroopa peab olema läbirääkimiste laua taga. Kuid enne kui me sinna jõuame, on vaja anda Ukrainale tugev positsioon rindel ning kindlasti pole vaja anda Venemaale juba enne läbirääkimiste algust edu. Meie jaoks on jätkuvalt tugevaim Ukraina julgeolekugarantii liikmelisus nii Euroopa Liidus kui NATOs ja Eesti ei tunnusta mitte kunagi jõuga piiride nihutamist,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
„NATO enda kaitsevõime tõstmiseks on seis meie vaatest jätkuvalt sama – oleme juba aastaid rääkinud kaitsekulude tõstmise vajadusest ja ka ise seda teinud. Eile ja täna saime ka USAlt selge sõnumi – aeg seda teha on praegu, sest Euroopa peab vastutama senisest rohkem Euroopa julgeoleku eest. Tänaseks on meil nii kaitseplaanide kui võimearenduseesmärkide näol selge raamistik olemas, mis ühelt poolt samuti kinnitab kaitsekulude tõstmise vajalikkust ja teisalt näitab ka selle vajaduse suurust,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
Kaitseministrid kohtusid täna ka NATO-Ukraina Nõukogu raames Ukraina kaitseministri Rustem Umerovi ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallasega. Lisaks allkirjastasid kaitseministrid mitu tahteavaldust võimekoostööprojektide algatamiseks.
Lisainfo: [email protected]
Fotod: NATO kaitseministrite kohtumine Brüsselis (12.-13.02.2025) | Flickr