Täna Leedus Palangas Balti riikide kaitseministrite kohtumisel rõhutas Eesti kaitseminister Hanno Pevkur vajadust oluliselt hoogustada võimete arendamist NATO uute kaitseplaanide rakendatavuseks. Selle saavutamiseks pakuvad Balti riigid Eesti eestvedamisel liitlastele ühiselt välja võimearenduse initsiatiivi NATO Washingtoni tippkohtumiseks.
“Meie jaoks on kriitiliselt oluline NATO kaitseplaanide rakendatavus. Selleks pakumegi ühiselt välja võimearenduse initsiatiivi, mille nimeks sai lihtsasti meeldejääv ACDC (Allied Capability Delivery Commitment). Selle realiseerimiseks on aga mõistetavalt vaja lisaraha, mistõttu Vilniuses kokkulepitud kaitse-eelarve miinimumtase 2% SKPst pole piisav ja kõik liitlased peaksid liikuma vähemalt 2,5% tasemele. On hea meel, et Balti riikides näitame liitlastele eeskuju ning lisaks Eestile on nii Läti kui Leedu lähiajal tõusmas 3% klubisse,” kommenteeris Pevkur arutatut.
Samuti arutasid kaitseministrid võimalusi regionaalse koostöö tugevdamiseks. “Meil on häid näiteid, kus hangime koos näiteks õhutõrjet või sõidukeid, ent peame koostööd veelgi tihendama. Meie mereväed vajavad tulevikus uusi aluseid, Balti kaitsevööndit arendame ühiselt ja relvastust vajame püsivalt. Ühishanked aitavad kõigil raha kokku hoida, tagada parema ristkasutuse ning ühise varuosade, hoolduse ja väljaõppe olemasolu,” tõi Eesti kaitseminister näiteid ühishangete kasulikkusest.
Ministrid arutasid ka Ukraina jätkuvat abistamist, said ülevaate Balti Kaitsekolledži arendustest ning merevägede ühistegevustest koostööraamistikus “Naval Vision 2030+”.
Kolme Balti riigi kaitseministrid kohtuvad regulaarselt kaks korda aastas, sel aastal on Balti kaitsekoostöö eesistuja Leedu.
Ühiskommünikee tekst (443.54 KB, PDF) (inglise keeles)
Lisainfo: [email protected]
Fotod: 2024-05-22 Baltijos šalių gynybos ministrų komunikato pasirašymas. | Flickr