NATO liikmesriikide kaitseministrid arutasid täna Brüsselis alliansi kaitseplaanide rakendatavuse seisu ja NATO-Ukraina nõukogu kohtumisel praktilisi samme, mis aitaksid Ukrainat NATOga liitumisele lähemale.
„Oleme NATO kaitseplaanidega õigel kursil ja kindlasti on need vajadusel rakendatavad. Samal ajal on aga ka vaja oluliselt suurendada NATO riikides kaitseinvesteeringuid, sest Venemaa Ukraina-vastane sõda on näidanud, et kaitsevaldkond on olnud aastakümneid alarahastatud ja samamoodi jätkata ei ole võimalik. Meil peavad olemas olema kõik vajalikud üksused, sealhulgas varustus, relvasüsteemid ja laskemoon, tagatud logistika ja kõik muu vajalik nii enda kaitsmiseks kui ka Venemaale selge sõnumi saatmiseks – NATO ründamist pole mõtet isegi kaaluda,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
„Eesti on oma kaitsekulud viinud juba üle 3% sisemajanduse kogutoodangust. Eeldatavalt jõuavad sel aastal ligi 20 NATO liitlast vähemalt 2%-ni, kuid oluline on, et kõik liitlased selle ületaksid. 2% on tänases julgeolekukeskkonnas miinimum, sest peame tegema rohkem iseenda kaitsevõime tugevdamiseks ja suurendama ka kaitsetööstuse tootmismahtusid. See on võimalik vaid juhul, kui tehakse mahukaid mitmeaastaseid tellimusi,“ lisas kaitseminister Pevkur.
Teist korda toimuval NATO-Ukraina nõukogu kohtumisel kaitseministrite formaadis arutati praktilisi samme, mis aitaksid Ukrainat NATO-ga liitumisele lähemale. Kaitseministrid tegid põhimõttelise otsuse luua NATO-Ukraina analüüsi ja koolituskeskus, mis on oluline samm Ukraina sõja õpitundide analüüsimiseks ja NATO-Ukraina lähendamiseks.
NATO uued kaitseplaanid kiideti heaks 2023. aasta suvel Vilniuse tippkohtumisel. Need plaanid lähtuvad NATO tugevdatud kaitsehoiaku (Forward Defence) kõige olulisemast põhimõttest - kõiki NATO liitlasi ja nende territooriume kaitstakse alates esimesest sekundist ja sentimeetrist. Nende plaanide elluviimine tugevdab oluliselt Eesti julgeolekut.
Lisainfo: [email protected]
Fotod: Kaitseministeerium | Flickr