Täna mälestati Tallinnas Vabaduse väljakul piduliku tseremooniaga Vabadussõjas langenuid ning tähistati 105. aasta möödumist Eesti Vabariigi Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud relvarahu möödumisest.
„Täpselt 105 aastat tagasi koitis Eestis päev, kus emad ei pidanud enam oma poegi sõtta saatma. Eesti ja Venemaa vahelisel rindejoonel vaikisid kahurid, kehtima hakkas relvarahu,“ sõnas kaitseminister Hanno Pevkur oma kõnes.
Kaitseminister lisas, et kuigi kuu aega hiljem, 2. veebruaril, raiuti Eesti võit Vabadussõjas Tartu rahulepingu allkirjastamisega igaveseks kivisse ja Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust, siis kahjuks, nagu ajalugu näitas, mitte igaveseks. „Ajad muutuvad, Venemaa diktaatorite mõttemaailm aga mitte,“ sõnas Pevkur.
„Endiselt on Kremli DNA lahutamatuks osaks sõjakuriteod ning rahvusvahelisele õigusele ja kokkulepetele sülitamine. Selle ilmekaks näiteks on ka 1994. aastal sõlmitud Budapesti memorandumi prügikasti viskamine,“ sõnas Pevkur, lisades, et mäletatavasti loobus Ukraina just Budapesti memorandumi tagajärjel oma tuumarelvast ja Venemaa omakorda lubas sõjaliselt Ukrainat mitte rünnata. „Tühjad sõnad, taaskord.“
„Eesti on ajaloost õppinud, liikunud lääne kultuuriruumi ning valinud tugevad liitlased,“ sõnas Pevkur kõnes, lisades, ehk kui Eestil poleks Vabadussõjas liitlasi olnud, siis täna me vabast Eestist ei räägiks. „Nii nagu head sõpra, tunned ka head liitlast ikka hädas – ja uskuge, seda teavad praegu kõige paremini oma Vabadussõda pidavad ukrainlased.“
„Täna, siin, Vabadussamba jalamil langetame hetkeks pea, et anda au kõikidele vapratele meestele ja naistele, kes Eesti vabadust oma elu hinnaga kaitsesid. Ja ka neile, kes peavad Ukrainas sama agressori vastu sama ränka võitlust. Oma Vabaduse Sõda. Head inimesed, hoidkem Eestit!“ sõnas Pevkur lõpetuseks.
Nõukogude Venemaaga sõlmiti vaherahu 31. detsembril 1919. Vaherahu kokkulepe nägi ette sõjategevuse lõpetamise Eesti ja Nõukogude Vene vahelisel rindel 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30. 2. veebruaril 1920 kirjutati alla Tartus rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.
1920-ndatel aastatel sai alguse traditsioon, pidada iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminut austamaks neid eestlasi ja välismaalasi, kes võitlesid Vabadussõjas ja andsid seal oma elu Eesti vabaduse eest.
Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele umbes 75 000 võitlejat, kellest hukkus üle 6000 sõdurit.
Lisainfo: [email protected]
Fotod: Vabadussõja relvarahu aastapäev