Kaitseminister Hanno Pevkur kohtus täna Vilniuses Leedu kaitseminister Dovilė Šakalienė ja Läti kaitseminister Andris Sprūdsiga, et arutada NATO väevõime eesmärkide, kaitsekulude ja eelseisva Haagi tippkohtumisega seotud küsimusi.
„Kaitsekulusid on vaja tõsta, sest julgeolekuolukord ja maailmapoliitika jõujooned on muutunud keerulisemaks ning me peame ühelt poolt olema valmis enda kaitseks rohkem tegema, aga teisalt ka valmis täitma NATO väevõime eesmärke,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur, kelle sõnul on lõppkokkuvõttes oluline, millised võimed ja palju moona meil lähiaastatel olemas on, et suudaksime ennast koos liitlastega vajadusel kaitsta. Pevkur märkis ka, et kõigis kolmes Balti riigis ollakse hetkel alles poliitiliste debattide alguses, kuidas riigikaitsesse lisaraha leida. „Oluline on, et Eesti, Läti ja Leedu teeksid siin Euroopa Liidu suunal tihedat koostööd katteallikate leidmisel,“ lisas kaitseminister.
„Oleme alustanud uue riigikaitse arengukava koostamist ja NATO liitlastega kokku lepitavad uued võimearendused vajavad rahastamist,“ ütles Pevkur. Järgmisel neljal aastal (2025-28) on kinnitatud rahastamiskavadega uute võimete hankimiseks ja ülalpidamiseks ette nähtud 3,5 miljardit eurot – üle poole riigikaitse eelarvest. Näiteks laskemoona on hangitud või hangitakse alates 2022. aasta Venemaa täiemahulise sõja alustamisest Ukraina vastu enam kui 4 miljardi euro väärtuses, sealhulgas on aastatel 2025–2031 selleks täiendavalt ette nähtud 1,6 miljardit eurot. Samuti arendatakse kriitilisi võimeid nagu keskmaa õhutõrje, kaudtuli (sh mitmikraketiheitjad, varitsev ründemoon) ja täiendatakse liitlaste vastuvõtmise võime arendamist.
Ministrid kinnitasid oma jätkuvat toetust Ukrainale mahus 0,25% SKTst aastas ja nii kaua kui vaja. „Eesti toetus keskendub nii sel kui järgmistel aastatel oma kaitsetöötusest abi soetamisele,“ täpsustas Pevkur.
Lisaks arutasid kaitseministrid Läänemere kriitilise taristu kaitsmisega seotud küsimusi. Ministrid tõdesid, et Läänemerel aset leidnud juhtumid on korduvad ja süstemaatilised, et NATO kiire reageerimine Baltic Sentry operatsiooni käivitamisel on olnud samm õiges suunas ning et sellistel operatsioonidel on oluline heidutav mõju Läänemere-äärsete riikide julgeolekule laiemalt.
Samuti käsitlesid kaitseministrid ühiseid võimearendusi projekte, andsid ülevaate rahvusliku kaitsetööstuse arendamise hetkeseisust ning Balti kaitsevööndist.
Kolme Balti kaitseministri ühisavaldus (377.48 KB, PDF)
Lisainfo: [email protected]
Fotod: Kolme Balti riigi kaitseministrite kohtumine Vilniuses (23.01.2025) | Flickr