Kaitseministeerium esitab täna kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse \"Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse määramise” eelnõu. Vastavalt kehtivale Kaitseväeteenistuse seadusele (vastu võetud 14.märts 2000) kehtestab eelnõu üldise ajateenistuse kestusena 8 kuud, määrates ühtlasi nende ajateenijate grupid, kelle puhul rakendatakse 11-kuulist ajateenistust. Asendusteenistuse kestuseks on eelnõu järgi 16 kuud.
Ajateenistuse diferentseerimise peamiseks eesmärgiks on anda ajateenijatele sõjaväeline väljaõpe vastavalt kaitseväes neile ettenähtud ülesannetele. Kõigile ajateenijatele ühesuguse kestusega ajateenistuse kehtestamine tähendaks olukorda, kus osale ajateenijatest ei oleks leida piisavalt rakendust kogu teenistuse kestuse jooksul. Samas ei ole võimalik ajateenistuse kestust kõigile lühendada, kuivõrd osadele ajateenijatele antav väljaõpe kestab kauem.
Erandina on ajateenistuse kestus 11 kuud:
1. mereväe ujuvkoosseisu kuuluvatel ametikohtadel teenivatel ajateenijatel;
2. ajateenijatel, kes on kaitseväes saanud sidealase väljaõppe ja määratud side-ja infotehnoloogia eriala ametikohtadele;
3. allohvitseri ametikohale määratud ajateenijatel.
Eimese kahe grupi ajateenijate 11 kuuline kohustuslik ajateenistus tuleneb nende eriala spetsialiteedist, mille teoreetiline ja praktiline omandamine vajab pikemat kui 8-kuulist väljaõppetsüklit.
Viimase grupi – allohvitseride ametikohtadele määratud ajateenijate 11-kuuline teenistustähtaeg tuleneb vajadusest anda neile lisaks teoreetilisele väljaõppele ka praktiline juhtimiskogemus väeosades.
Eelnõu koostamisel on analüüsitud põhjalikumalt Soomes, Rootsis ja Saksamaal kehtivat sarnast diferentseeritud ajateenistuse kestusega süsteemi.
Vabariigi Valitsuse määruse “Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse määramise” eelnõu eesmärk on väljaõppe paremaks muutmine, mille alustalaks kujuneb käivitatav kutsealuste testimissüsteem. Loodav testimissüsteem jagab kutsealused nende isiklike omaduste ja eelduste järgi nii väeliikide kui erialade järgi, proovides samas selekteerida välja ka võimalikud allohvitseride ja reservohvitseride kandidaadid, kes saaksid 3-kuulist praktilist ja teoreetilist täiendõpet, mis järgneb 8-kuulisele ajateenistusele.
Lisaks käesolevale eelnõule on loomisel ajateenijate toetuse suuruse kehtestava määruse eelnõu. Motiveerimaks ajateenijate initsiatiivi saamaks jaoülemaks või rühmavanemaks, on kavas sõltuvalt ajateenijate kategooriast maksta neile ligikaudu 75% samade kaadrikaitseväelaste kategooriale kehtestatud ametipalga suurusest ajateenijale ettenähtud toetusena, välja arvatud auastme tasu ja seadusega kaadrikaitseväelasele ettenähtud hüvitised.
Teiseks stimuleerivaks panuseks kujuneb kitsamates erialades õpetatav inglise keel ja NATO protseduuride tutvustamine, mille osaline kasutamine annab ajateenistuse möödudes eelistusi tööturul.
Eelnõu on kavas kooskõlastada Rahandusministeeriumiga tulenevalt planeeritavatest kulutustest ajateenijatele toetuse maksmisel, samuti Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga, tulenevalt asendusteenistuse seotusest nende kahe ministeeriumi valitsemisaladega.