Kaitseministeeriumisse möödunud aasta lõpul saabunud täiendavate dokumentide alusel Politseiameti Tartu Politseiprefektuuri Uurimistalituselt ja Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisi büroolt selguvad uued asjaolud Lahingukooli allohvitseri nooremveebli ÜLLAR PUUSAAGI surma kohta 1999.a. 13. septembril.
Kohtuarstliku ekspertiisi akti nr.386 alusel eelandmete, kohtuarstliku ja neuropatoloogilise lahanguleiu ning laboratoorsete uuringute põhjal arvab komisjon :
kodanik Üllar Puusaagi surma põhjus on füüsilise ülekoormuse, kuumarabanduse, fentsüklidiini toksilise toime ja peaaju kasvaja tõttu tekkinud peaaju turse tagajärg. Esialgse teadvusehäire (unisus, pindmise kooma) võisid põhjustada fentsüklidiini, füüsilise ülekoormuse ja kuumarabanduse koostoime. Teadvusehäire süvenemist (kuni ülepiirilise koomani) põhjustas keskaju piirkonnas asuv kasvaja, mis sulges ajuveejuha ning põhjustas peaaju turse edasise süvenemise.
Üllar Puusaagi veres kohtukeemiliselt leitud fentsüklidiin (1-phenylcyclohexyl) on hallutsinogeen - narkootikum, mis 60-aastatel hakkas asendama LSD-d. Fentsüklidiin (PCP) on äärmiselt ohtlik aine, kuna tema tarbimisel erinevus toimiva ja surmava annuse vahel on väike.
Uute, seni avaldamata faktide alusel saab öelda, et Lahingukooli nooremveebel Üllar Puusaag oli tarvitanud, kas jooksu ajal või enne seda narkootikumi fentsüklidiini, äärmiselt toksilist ja tervisele ohtlikku ainet. Ilmselt tingis narkootikumi võtmise soov saada jooksul hea tulemus.
Saatuse irooniana põdes Ü.Puusaag ka diagnoosimata ajukasvajat, mida ei avastatud isegi kompuutertomograafilise uuringu käigus Tartu Maarjamõisa Haigla intensiivravi osakonnas. Kasvaja avastati hiljem üksikasjalise lahangu käigus
Mitme asjaolu kokkulangemine põhjustas Ü.Puusaagi kokkukukkumises ja koomasse langemise Tartu Sügisjookul 5.septembril 1999.a. Teadvusele tulemata sureb Ü.Puusaag Tartu Maarjamõisa Haigla intensiivravi osakonnas 13.09.1999.a.
Narkootikumide kasutamine on Eestis märkimisväärselt kasvanud eeskätt noorte hulgas.
Kaitseminister Jüri Luik ütles: “See on sünge uudis. Aina kasvav narkomaaniaprobleem ühiskonnas on jõudnud ka kaitseväkke. Kaitseministeerium ja KJPS peavad võtma erilise tähelepanu alla narkomaania imbumise kaitseväe ridadesse.”
Kaitsemininisteeriumi tervishoiuosakonna juhataja ütles, et “ministeerium muretses möödunud aasta lõpus diagnostilised testrid, mille abil on kahtluse korral võimalik teha kindlaks narkootikumi sisaldus uriinis. RKO-de kutsealuste arstlikud komisjonid peavad kardinaalselt tõhustama oma tööd narkokahtlusega kutsealuste välja selgitamisel.”
“Kutsealuste toimetulekuvõime tõstmine on kaitseväe üks põhiülesandeid. Narkomaania on aga kahjuks terve ühiskonna, mitte pelgalt kaitseväe probleem,” ütles kaitseminister.