Sõjalise riigikaitse panus Eesti majandusse oli 2023. aastal kõigi aegade suurim – kaitseinvesteeringutest ja majanduskuludest jõudis tagasi kodumaisesse majandusse pea pool ehk ligi 400 miljonit eurot.
Kaitse-eelarve suurenes 2023. aastal veidi rohkem kui 1,1 miljardi euroni. Sellest moodustasid kaitseinvesteeringud ja majanduskulud 832 miljonit eurot, millest omakorda tuli Eesti majandusse tagasi 395 miljonit.
„Kolme viimase aasta statistika kinnitab seda, et umbes pool kaitseinvesteeringutest ja majanduskuludest jõuab tagasi Eesti majandusse. Meile on väga oluline, et lisaks kaitsetööstusele toetaksime ka Eesti majandust tervikuna,“ sõnas kaitseminister Hanno Pevkur, lisades, et aastail 2021-2023 jõudis kaitseinvesteeringutest ja majanduskuludest Eesti majandusse tagasi 836 miljonit eurot.
„Riigikaitse koostööpartnereid leiab eri valdkondadest ja üle terve Eestimaa. Kui vaatame 2023. aasta statistikasse sisse, siis näeme, et kaupu ja teenuseid soetati koguni 2352 Eesti ettevõttelt. Ka meie suurimad koostööpartnereid leiab eri Eestimaa nurkadest - näiteks on Nordecon peatöövõtja ladude ehitamisel, Viljandi õmblusettevõte Galvi-Linda teeb kaitseväele vorme ja palju muud, meie toitlustuskomplekside suurpartnerid on tuntud ettevõtted Eesti Pagar Järvamaalt ja Nõo Lihatööstus Tartumaalt,“ lisas Pevkur.
Suurim Eesti majandust puudutav sõjalise riigikaitse valdkond oli 2023. aastal taristu ehitus ja haldus kokku 144 miljoni euroga, kus pea kõik (97,9%) riigikaitselise taristu arendajatest, ehitusettevõtetest ja kinnisvarahaldajatest olid kohalikud pakkujad. Kaitseotstarbelist varustust hangiti Eesti ettevõtetelt 130 miljoni euro eest. Majanduskulud oli kokku 86,5 miljonit eurot, millest jõudis tagasi Eesti majandusse 86 protsenti.
„Sõjalise riigikaitse ja Eesti ettevõtluse läbipõimitust joonib alla tõik, et 96,8% toitlustusest ja toidukaupadest telliti kohalikelt ettevõtetelt. Siinsete toidutootjate kogu toodangust tarbitakse 30% kaitseväe toitlustuskompleksides. Piltlikult pea iga kolmas kodumaine kartul, kotlet või leivaviil jõuab riigikaitsjate söögilauale,“ ütles Pevkur.
Kaitseliit soetas kaupu, seadmeid ja teenuseid 20,8 miljoni euro väärtuses, millest 100% läks Eesti tarnijatele.
Eesti ettevõtted mängivad seekaudu otsest rolli Eesti kaitsevõime suurendamisel. 2023. aastal valmisid näiteks Tapa linnaku arendused, mis parandasid oluliselt liitlaste vastuvõtuvõimekust. Lisaks eri asukohtades paiknevad laod, mis parandasid oluliselt kaitseväe ladustamisvõimalusi. Valmis ka Rabassaare linnavõitluslinnak, mis annab võimaluse kaitseväel viia läbi väljaõpet nii öelda linnakeskkonnas ja NATO küberkaitsekoostöö keskuse hoone Tallinnas. Kaitseliidu suurimad taristuinvesteeringud olid Eametsa kompleksi ning Kapasto ja Karujärve lasketiirude ehitused ning nõrkvoolusüsteemide arendamine.
„Panustamine Eesti majandusse on kaitsevaldkonnale oluline ja ka järgnevatel aastatel. Aastail 2025–2028 on kaitse-eelarve kogumaht 5,6 miljardit eurot ja sellest märkimisväärne osa jõuab ka meie ettevõteteni,“ sõnas Pevkur.
Lisainfo: [email protected]
Esitluse slaidid (873.61 KB, PDF)