Tänasel Ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force) kaitseministrite kohtumisel otsustati käivitada Joint Response Option (JRO), mille raames suunavad Ühendekspeditsiooniväes osalevad riigid osa oma sõjalistest võimetest detsembri alguses Läänemerele, Põhjamerele ja Taani väinadesse merealuse taristu kaitseks ja heidutuse tugevdamiseks Põhja-Euroopas.
„Tänase otsusega aktiveeriti esmakordset Ühendekspeditsiooniväe kriisireageerimisvõimekus. See on käegakatsutav tõestus Ühendekspeditsiooniväe valmidusest panustada Põhja-Euroopa julgeolekusse. Eesti merevägi annab oma osa selle ülesande edukasse täitmisse,“ ütles kaitseministeeriumit kohtumisel esindanud kaitsevalmiduse asekantsler Susan Lilleväli.
Läänemere piirkonda panustavad Eesti, Soome, Läti, Leedu, Rootsi ja Ühendkuningriik oma erinevate võimetega, mille hulka kuuluvad patrull-laevad, fregatid, merepatrull-lennukid, helikopterid, miinijahtijad.
Ühendkuningriigi fregatt HMS Richmond tagab Eesti ja Soome laevadele väekaitse. Eesti merevägi panustab kahe patrull-laevaga.
Ühendekspeditsioonivägi toetab oma liikmesriike ja NATO pingutusi kriitilise infrastruktuuri kaitsmisel.
Ühendekspeditsioonivägi on Ühendkuningriigi juhitav koalitsioon, kuhu lisaks kuuluvad Eesti, Holland, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Island. Koalitsiooni fookusalad on Läänemere piirkond, Kaug-Põhi ja Põhja-Atlandi piirkond. Ühendekspeditsiooniväe aktiveerimisel tagab Ühendkuningriik vajaminevad juhtimis- ja väeelemendid, mida liikmesriigid täiendavad oma võimetega.
- Ühendekspeditsiooniväe kaitseministrite ühisavaldus
Lisainfo: [email protected]