Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) värske uuring toob esile kaitseväe kohaloleku positiivse mõju taristule ja kohalike omavalitsuste eelarvetele. Mitmekülgsele andmekorjele tuginev kaitseministeeriumi tellitud sotsiaalmajanduslik uuring kolmes Eesti piirkonnas – Tapa, Võru ja Lääne-Harjumaa – on esimene niivõrd põhjalik analüüs sel teemal.
„See uuring annab Eestis esimest korda andmetele tugineva ülevaate sellest, milline on olnud kaitseväe kohalolu sotsiaalmajanduslik mõju Tapa, Võru ja Lääne-Harjumaa piirkonnas. Uuring kinnitas positiivset mõju nende piirkondade teedele ja muule taristule, kuhu riigikaitse on aastatel 2008–2023 investeerinud 8,7 miljonit eurot. Samuti avanes kaitseväe kohaloluta piirkondadega võrreldes soodsam pilt kohalike omavalitsuste finantsvõimekuse vaatest, mida kinnitavad andmed nii tulubaasi kui ka tasandusfondi maksete kohta,“ ütles kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsler Susan Lilleväli.
Kaitseväe kohaloluga piirkondades on perioodil 2019–2023 suurenenud kõvakattega avalikus kasutuses olevate teede hulk 107 kilomeetri võrra. Kui kaitseväe kohaloluta kontrollgrupi piirkondades on samal perioodil kõvakattega avalikus kasutuses olevate teede hulk suurenenud 80 km võrra, siis kaitseväe kohaloluga piirkondades on 27 kilomeetri ehk kolmandiku võrra rohkem teid suudetud kõvakatte alla viia.
„Kaitseväe tegevusel on kohalikele piirkondadele mitmeid mõõdetavaid mõjusid, mis ulatuvad tugevamalt spetsialiseerunud majandusest kuni taristu arendamiseni. Näiteks on Tapa linnas kaitseväe linnaku liitmine kaugküttesüsteemiga aidanud hoida toasooja hinda taskukohasemana, pakkudes pikaajalist kasu nii kaitseväelastele kui kohalikele elanikele. Samas hoolega valitud metodoloogia võimaldas eristada kaitseväega seotud muutusi laiematest regionaalsetest trendidest ja andmetele tuginedes välja selgitada, kas arvatav mõju positiivses või negatiivses suunas üldse on olemas,“ sõnas RAKE analüütik Allan Allik.
Kaitseväe kohaloluga piirkondade tulubaas on paremas seisus kui kaitseväe kohalolekuta piirkondadel. Aastatel 2013–2022 on suurenenud kaitseväe kohaloluta piirkondade kohalikele omavalitsustele eelarvetesse eraldatavad tasandusfondi maksed võrreldes kaitseväe kohaloluga piirkondadega. 2022. aastal oli see kaitseväe kohaloluga piirkondades kokku 11,1 miljonit eurot ja kohaloluta piirkondades kokku 13,3 miljonit eurot ehk viiendiku võrra rohkem. Tasandusfondi vahendid on riigieelarvest eraldatud sihtotstarbelised toetused kohalikele omavalitsustele, et tagada piisavad ressursid seadusega määratud ülesannete täitmiseks ja kohaliku elu küsimuste iseseisvaks otsustamiseks.
Uuringu andmetel puudub kaitseväe kohalolekul mõju rahvastiku muutustele. Näiteks Tapa piirkonna rahvaarv on aastatel 2009–2023 langenud 8% võrra, samal perioodil langes sellega võrreldud Põhja-Viljandimaa, kus kaitseväe kohalolu puudub, rahvaarv 10% võrra.
Andmed näitavad aga, et harjutusväljadest kuni nelja kilomeetri ulatusse jäävate külade rahvastik on perioodil 2021–2024 suurenenud: kaitseväe keskpolügooni ja Soodla harjutusvälja lähedal on lisandunud 98 inimest, Nursipalu harjutusvälja lähedale tulnud juurde vähemalt 34 inimest ning Klooga harjutusvälja ja Ämari lennubaasi lähedal on rahvastik kasvanud 321 inimese võrra.
Lisaks olid uuringus vaatluse all kaitseväe kohaloleku mõju piirkonna tööhõivele ja brutotulule, ettevõtlusele, teenuste kättesaadavusele, elukeskkonna kvaliteedile, turvalisusele ja kinnisvara väärtusele.
Täismahus uuringuraport on huvilistele kättesaadav veebis aadressil https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/kaitsevae_kohaloleku_moju-uuring.pdf (PDF)
Lisainfo: [email protected]