Sa oled siin

Valitsus toetas kaitseministri ettepanekuid kõrvaldada bürokraatia relvade ja laskemoona tootmisel

4. Juuli 2024 - 10:24
Laskemoon
Laskemoon

Valitsus kiitis neljapäeval heaks relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise, et tugevdada Eesti kaitsetööstust ja pakkuda Eestis konkurentsivõimelist keskkonda kaitsetööstusele, eeskätt relvade ja laskemoona tootmise valdkonnas.

„Meie soov on, et kaitsetööstus, mis on oluline osa kaitsevõimest, saaks Eestis jõudsalt kasvada ja areneda. Selleks kõrvaldame bürokraatia ja loome selged reeglid sõjarelvade ja moonaga tegelevatele ettevõtjatele. Lisaks loome Eestiga sõbralikes suhetes ja kaitsekoostööd tegevate riikide ettevõtjatele võimalused panustada meie kaitsetööstusse,“ sõnas kaitseminister Hanno Pevkur.

Seadusemuudatustega vähendatakse bürokraatiat nii, et taustakontroll tehakse vaid neile, kes puutuvad vahetult kokku sõjarelvade ja laskemoona käitlemise või sellega seotud informatsiooniga. Samuti täpsustatakse sõjarelvade ning laske- ja lahingumoonaga seotud mõisteid, et võimaldada ettevõtjatel ja tegevusloa andjal ning kontrollijal ühemõtteliselt aru saada, milline tegevus eeldab tegevusluba ja milline mitte. Näiteks õhuründemoona tootmise puhul on loakohustus vaid lõhkepea või laengu tootmisel ning selle paigaldamisel droonile, kuid drooni võib toota tegevusloata. 

Lihtsustub ka sõjarelvade ja laskemoona vedamine ettevõtjatele, kes on registreeritud mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis ja kel on seal riigis tegevusluba sõjarelvade ja laskemoona vedamiseks. Need ettevõtjad ei pea Eestis vedamiseks taotlema tegevusluba. „Sõjarelvade ja laskemoona võimalikult sujuv liikumine üle Euroopa Liidu ja NATO riigipiiride on Eesti riigikaitse huvides ja eriti tähtis kriisi olukorras,“ sõnas Pevkur.

Bürokraatiat vähendab näiteks ka lõhkematerjaliseaduse muutmine, kus edaspidi kaob dubleerimine lubade taotlemisel ehk ettevõtjalt ei nõuta enam nii relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel tegevusluba ja käitlemiskoha käitlemisluba.

Samuti tekib võimalus kaasata lisaks NATO või Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatele ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide kodanikest ettevõtjaid. Nendeks riikideks on näiteks Austraalia, Iisrael, Jaapan või Lõuna-Korea. Samuti puudutab seadusemuudatus selliseid ettevõtteid, mille juhatusse kuulub nende riikide kodanikke, kellega on sõlmitud vastastikuse salastatud teabe kaitse leping, näiteks Ukraina. Erandkorras on kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi nõusolekul võimalik kaasata ka nende riikide kodanikke, kes ei vasta nendele tingimustele, kuid kelle panus kaitsetööstuse arendamisesse võiks olla märkimisväärne – näiteks Singapur.

„Riik rajab kaitsetööstuspargi moonatootjatele. Seadusemuudatus loob ka kaitsetööstuspargi tulevastele kasutajatele soosivama õigusliku keskkonna,“ sõnas kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp.

„Relvaseaduse muudatused tõstavad meie ettevõtete konkurentsi võimet nii sise- kui ka välisturgudele sisenemisel. Bürokraatia vähendamine annab ettevõtjatele rohkem ressurssi tegeleda oma toodete ja teenuste arenduse ning tootmisega. Seaduse muudatused annavad ka suuremaid võimalusi kaasata rahvusvahelisi partnereid ja täiendavat kapitali tootmise arendamiseks ning tootmismahtude kasvatamiseks, mis summa summarumina suurendab riigi kaitsevõimet," sõnas Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe.

Eelnõuga muudetakse peale relvaseaduse ka karistusseadustikku, kriminaalmenetluse seadustikku, lõhkematerjaliseadust, riigilõivuseadust, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust ning strateegilise kauba seadust. Karistusseadustikus täpsustatakse tulirelvade ning sõjarelvade ebaseadusliku käitlemisega seotud sätteid ning ühtlustatakse mõisteid vastavalt relvaseadusega muudetavatele mõistetele. Kriminaalmenetluse seadustiku täiendamisega luuakse võimalus ebaseadusliku sõjarelva, selle olulise osa või sõjalise otstarbega laskemoona vabatahtlikuks loovutamiseks politsei- ja piirivalveametile kriminaalmenetluse algatamiseta.

Muudatused on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lisainfo: [email protected]