Sa oled siin

Valmis Eesti sõjalise riigikaitse arengut tutvustav veebileht

14. September 2020 - 15:18
Valmis Eesti sõjalise riigikaitse arengut tutvustav veebileht.
Valmis Eesti sõjalise riigikaitse arengut tutvustav veebileht.

Kaitseministeerium avalikustab täna uue veebilehe, mis tutvustab riigikaitse arengut iseseisvuse taastamisest alates, kaitseminister Jüri Luige sõnul on selle aja jooksul kasvanud nii Eesti sõjalised võimed, sh kaitseväe üksuste tulejõud, ning tõusnud kaitsetahe. 

Luige sõnul on järjekindlalt liigutud täielikult mehitatud ja reaalselt võitlusvõimelisele kaitseväe suunas, millel on mehhaniseeritud maaväeüksused ning maksimaalselt kaitstud sõdurid.

 „Tänaseks on 1. jalaväebrigaadi soomusjalaväepataljon Scoutspataljon varustatud raskete jalaväe lahingumasinatega CV90, mille tulejõud, mobiilsus ja kaitstus on maailmatasemel,“ rõhutas Luik.

Luige sõnul on jalaväe lahingumasinate hankimine olnud üks osa Eesti Kaitseväe soomusmanöövervõime väljaarendamisest. Ligi 30 aastat tagasi alustas Kaitsevägi olematu kaitstusega tavaveokitega, mida aastast 2005 hakkasid järk-järgult välja vahetama soomustransportöörid ning soomustatud veoautod. „Tõhusat sõjalist väljaõpet on võimalik tagada ainult vajaliku relvastuse ja varustuse, piisava suuruse ja arvuga harjutusalade, väljaõppealade ning taristu olemasolul,“ lisas Luik. Tänaseks on Eestis asutatud seitse harjutusvälja.

Soomustatud üksuste arv aastast 1998 kuni 2022.
Soomustatud üksuste arv aastatel 19982022.
 

„Eesti Kaitseväe tankitõrjevõimekus on oluliselt kasvanud tankitõrje raketikomplekside Javelin hankimisega, hankeleping on allkirjastatud ka pikamaa tankitõrjesüsteemi Eurospike ostuks,“ rõhutas Luik.

Luik tõi näiteks, et 155mm haubitsate kasutuselevõtuga suurenes suurtükiväe tuleulatus 15-lt 24–30 kilomeetrini. Soomusmanöövervõimekuse ning tuleulatuse arendamise järgmiseks etapiks hangitakse Lõuna-Korea päritolu liikursuurtükid K9 Kõu, millest esimesed on juba kaitseväe kasutusse jõudnud ja mille laskekaugus ulatub 40 kilomeetrini.

Täna avalikustatud veebileht näitab Eesti kaitsevõime arengut 1990ndatest kuni tänaseni alates väljaõppest kuni hangete ja taristuni välja. Erinevad mõõdikud näitavad nii üldist arengut kui ka kitsamates valdkondades toimunud muutusi piltlikustamaks sõjalise riigikaitse ajalugu ja tänast olukorda. Samuti saab veebilehelt info kuidas edeneb tegevväelaste ja reservväelaste väljaõpe, millise relvastuse hankimisse või taristu loomisesse panustatakse, kui suur on Eesti Kaitseväe panus rahvusvahelistel operatsioonidel ning milline on ühiskonna kaitsetahe tervikuna.

Eesti on aastaid kuulunud nende NATO riikide hulka, kelle kaitsekulu püsib kahel protsendil sisemajanduse kogutoodangust. Tänaseks kuulub sellesse ringi juba oluliselt rohkem riike ja lähiaastatel laieneb see ring veelgi. Ometi oleme NATO riikidest kaitsekulu nominaalsuuruselt viimaste seas. Seejuures on Eesti suutnud hoida investeeringute taset kaitseotstarbelisse erivarustusse kõrgemal kui enamik NATO riike.

Riigikaitse arengukava 2017–2026 näeb ette, et aastaks 2026 on 1. jalaväebrigaad arendatud löögijõuliseks mehhaniseeritud jalaväebrigaadiks ning 2. jalaväebrigaad võitlusvõimeliseks motoriseeritud kergjalaväebrigaadiks. Samuti kasvab maakaitse struktuur rohkem kui kümne kergejalaväekompanii ja tuhande võitleja võrra ning jätkatakse Kaitseliidu taristu uuendamisega, et tagada vabatahtlike väljaõppe tase.

Kaitseminister Luige sõnul on iseseisva kaitsevõime täiendamine kollektiivkaitsega oluliselt tugevdanud Eesti sõjalisi võimeid ning heidutust, sest tänane julgeolekuruum on ühine. „Kollektiivkaitse on ühisesse väärtusruumi kuulumise kinnituse kõrval muuhulgas viis tagada Eestile juurdepääs sõjalistele võimetele, mida me iseseisvalt soetada ja ülal pidada ei suudaks – tasub meeles pidada, et iga relvasüsteemi või varustuselemendi soetushind on vaid kolmandik kogu eluea jooksul tehtavatest kuludest,“ märkis ta. „Just seetõttu on kümneaastaste riigikaitse arengukavade ning nelja-aastaste kaitseministeeriumi arengukavadega riigikaitse arengut planeeritud äärmise detailsusega kasutades maksimaalselt ära olemasolevad ressursid."

Eesti on teinud järjepidevalt tööd, et tagada liitlaste võimalikult suur tugi meie riigikaitsele, mille kinnituseks on liitlaste pataljon Tapal, Eesti õhuruumi valvavad NATO lennukid ning mitmed muud koostöövormid.

Eesti iseseisvat kaitsevõimet toetab suuresti kodumaine kaitsetööstus ning panustamine teadus- ja arendustegevustesse. 2019. aastal panustas kaitseministeerium kaitsehangetesse, taristusse, IT-teenustesse, kinnisvarahaldusesse, sisseostetud toitlustusteenusesse ning erinevatesse majanduskuludesse kokku ligi 338 miljonit eurot. 53% ehk pisut üle poole rahast suunati Eesti majandusse.