Eesti
riigikaitse
2022

Arendame Eesti kaitseväe lahinguvõimet, tulejõudu ja reageerimisvalmidust, et luua järgmiste aastatega kaitsevägi, mis suudab Eestit veel paremini tänapäevaste julgeolekuohtude eest kaitsta.

Järgmine peatükk

Tõstame kaitseväe reageerimisvalmidust

Järgmistel aastatel keskendume kahe kiirreageeriva jalaväebrigaadi loomisele, mis on täielikult mehitatud, relvastatud ja varustatud.

1. jalaväebrigaad

Mehhaniseeritud jalaväebrigaad, mis on relvastatud jalaväe lahingumasinate, soomustransportööride ja iseliikuvate suurtükkidega. Staabiga Tapal.

Liikursuurtükid

Mobiilse ja suure ulatusega tuletoetuse tagamiseks hangitakse Kaitseväele 155mm liikursuurtükid, mille hankimine täpsustatakse lähiaastatel.

Soomustransportöörid PASI XA-180EST

Varem vaid Scoutspataljoni kasutuses olnud PASIdel harjutavad nüüd ka Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad, mis laiendab soomukite kasutust Eesti kaitseväes.

Jalaväe lahingumasinad CV9035NL

44 jalaväe lahingumasinat CV9035NL ja tankide Leopard I baasil ehitatud toetusmasinad jõuavad Eestisse aastatel 2016-2019.

Tankitõrjeraketisüsteemid Javelin

Kaitseväe tankitõrjevõime tõuseb märgatavalt tänu moodsaimate tankitõrjeraketikomplekside Javelin hankimisele mõlemale jalaväebrigaadile.

Varustus

Lähiaastatel täiendatakse brigaadi varustust, relvastust ja laskemoona, mis tõstab üksuse lahinguvalmidust.

2. jalaväebrigaad

Arendatakse täielikult välja 2022. aastaks. Koos 1. jalaväebrigaadiga tõstab oluliselt kaitseväe tulejõudu ning kiirreageerimisvõimet. Staabiga Luunjas.

Tankitõrjeraketisüsteemid Javelin

Relvastatakse moodsate tankitõrjeraketisüsteemidega, mis tõstavad kaitseväe lahinguvõimet.

Varustus

Lähiaastatel täiendatakse brigaadi varustust, relvastust ja laskemoona, mis tõstab üksuse lahinguvalmidust.

155 mm haubits

2. jalaväebrigaad saab enda relvastusse 155 mm haubitsad.

Suurem reservvägi

Kaitseväe kiirreageerimisstruktuuri hakkab eelmises arengukavas ettenähtud 18 000 asemel kuuluma üle 21 000 inimese, nende seas tänase 3100 asemel ka 3600 tegevväelast. Eesti põhivalmidus- ja täiendreservi arvatakse kõik Eesti Kaitseväe poolt ajateenistuse käigus välja õpetatud reservväelased ning sinna kuulub kokku 60 000 inimest. 2022. aastaks kasvab põhivalmidus- ja täiendreserv 90 000-ni.

18 000

2013. aastal

21 000

2022. aastaks

Uus relvastus suurendab kaitseväe lahinguvõimet

Järgmistel aastatel hangib Eesti sadade miljonite eurode eest uut relvastust ja tehnikat.

Jalaväe lahingumasinad CV9035NL

44 jalaväe lahingumasinat CV90 ja tankide Leopard I baasil ehitatud toetusmasinad jõuavad Eestisse aastatel 2016-2019

Relvastus 35-millimeetrine kahur ATK Bushmaster III (efektiivne laskeulatus 4 km, kiirus 200 lasku minutis)
7,62 mm kuulipilduja
10 kild- ja suitsugranaadi laskekanalit
Mootor 600 kW Scania DS16 (16-liitrine V8 diiselmootor)
Toodetud 2008-2011 Rootsis
Tootja BAE Systems Hägglunds AB

Tankitõrjeraketisüsteemid Javelin

Kaitseväe tankitõrjevõime tõuseb märgatavalt tänu moodsaimate tankitõrjeraketikomplekside Javelin hankimisele mõlemale jalaväebrigaadile.

Efektiivne laskekaugus 65 kuni 2500 meetrit
Laskeseadme kaal 7 kg, koos kolmjalaga 11 kg
Raketi kaal 15,5 kg
Lõhkepea soomustläbistavus 750 mm
Raketi juhtimismeetod „Lase-ja-unusta“, st. rakett lukustub pärast väljatulistamist automaatselt sihtmärgile
Meeskonna suurus 2
Tootja Raytheon & Lockheed Martin
Relvastuses alates 1996. aastast

Iseliikuvad suurtükid

Mobiilse ja suure ulatusega tuletoetuse tagamiseks hangitakse Kaitseväele 155mm liikursuurtükid.

Õhuvägi ja merevägi suudavad paremini täita oma ülesandeid

Kaitseliidu tähtsus Eestit katva turvavaibana kasvab

Kaitseliidu peamine sõjaline ülesanne saab olema maakaitse. Eesmärgiks võetakse Kaitseliidu liikmeskonna suurendamine tänaselt 22 250-lt kümne aastaga 30 000-le

Arengukava 2013–2022

22 500

30 000

Kaitseliitlast

2013 a.

Arendame riigikaitset laiapõhjaliselt

Riigikaitse arengukava mittesõjaline osa vaatleb esmakordselt riigikaitset laiemalt puhtsõjalisest kaitsest ning paneb kõikidele olulisematele riigiasutustele konkreetsed riigikaitselised ülesanded. See tähendab, et sõjalise kaitse kõrval arendatakse ka järgmisi riigikaitse jaoks olulisi valdkondi:

  • Tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele

    Luuakse mobilisatsiooni infosüsteem, hakatakse erasektoriga sõlmima lepinguid varude ja teenuste osas, mis mobilisatsiooni korral toetaksid kaitseväe tegevust ning harjutatakse regulaarsetel õppustel tsiviilressursside kasutuselevõttu

  • Rahvusvaheline tegevus

    Jätkatakse Eestile riigikaitseliselt ja julgeolekupoliitiliselt oluliste saatkondade ja esinduste võrgu arendamist

    Sisejulgeolek

    Arendatakse politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti võimekust, et olla valmis Eesti elanike turvalisuse tagamiseks ka kõige keerulisemates olukordades

  • Elutähtsad teenused

    Arendatakse täiendavaid elektritootmise võimsuseid ja juhtimissüsteeme, tugevdatakse ühiskonna toimimiseks vajalikke sideühendusi, tagatakse strateegilise tähtsusega raud- ja maanteede remondivõimekus ning tugevdatakse meditsiinisüsteemi valmisolekut kriisiolukordadeks

  • Psühholoogiline kaitse

    Arendatakse sellealast akadeemilist ekspertiisi ja korraldatakse psühholoogilise kaitse kursuseid, samuti arendatakse riigiasutuste võimekust vaenuliku mõjutustegevuse tuvastamiseks ning suurendatakse valmisolekut suurema kommunikatsioonivajadusega kriisideks.

Riigikaitse vajab stabiilset rahastamist

Et kõik eelpool toodu teostuks, vajab riigikaitse stabiilset rahastamist. Eesti riigikaitset rahastatakse alates 2012. aastast mahus 2% sisemajanduse kogutoodangust. See on optimaalne suurus, mis lubab Eesti riigikaitset pikaajaliselt ja sisuliselt planeerida ning kokkuvõttes maksumaksja raha kõige efektiivsemalt kasutada.

Eesti riigieelarves on kaitse-eelarve üks väiksemaid kuluridasid, moodustades kogu eelarvest ligikaudu viis protsenti. See on ühiskonnale jõukohane kindlustusmakse, mille eest aitame tagada oma riigi turvalisust ja kaitstust.

EESTI RIIGIEELARVE 2015 VALDKONDADE KAUPA
  • 5% Riigikaitse € 394,1 mln
  • 5% Avalik kord ja julgeolek € 424,8 mln
  • 12% Majandus € 1014,5 mln
  • 3% Keskkonnakaitse € 258,4 mln
  • 13% Tervishoid € 1106,5 mln
  • 3% Vaba aeg, kultuur ja religioon € 226,2 mln
  • 10% Haridus € 812,7 mln
  • 33% Sotsiaalne kaitse € 2858,2 mln
  • 17% Üldised valitsussektori teenused € 1447,9 mln