Eesti
riigikaitse
2022
Arendame Eesti kaitseväe lahinguvõimet, tulejõudu ja reageerimisvalmidust, et luua järgmiste aastatega kaitsevägi, mis suudab Eestit veel paremini tänapäevaste julgeolekuohtude eest kaitsta.
Arendame Eesti kaitseväe lahinguvõimet, tulejõudu ja reageerimisvalmidust, et luua järgmiste aastatega kaitsevägi, mis suudab Eestit veel paremini tänapäevaste julgeolekuohtude eest kaitsta.
Järgmistel aastatel keskendume kahe kiirreageeriva jalaväebrigaadi loomisele, mis on täielikult mehitatud, relvastatud ja varustatud.
Mehhaniseeritud jalaväebrigaad, mis on relvastatud jalaväe lahingumasinate, soomustransportööride ja iseliikuvate suurtükkidega. Staabiga Tapal.
Mobiilse ja suure ulatusega tuletoetuse tagamiseks hangitakse Kaitseväele 155mm liikursuurtükid, mille hankimine täpsustatakse lähiaastatel.
Varem vaid Scoutspataljoni kasutuses olnud PASIdel harjutavad nüüd ka Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad, mis laiendab soomukite kasutust Eesti kaitseväes.
44 jalaväe lahingumasinat CV9035NL ja tankide Leopard I baasil ehitatud toetusmasinad jõuavad Eestisse aastatel 2016-2019.
Kaitseväe tankitõrjevõime tõuseb märgatavalt tänu moodsaimate tankitõrjeraketikomplekside Javelin hankimisele mõlemale jalaväebrigaadile.
Lähiaastatel täiendatakse brigaadi varustust, relvastust ja laskemoona, mis tõstab üksuse lahinguvalmidust.
Arendatakse täielikult välja 2022. aastaks. Koos 1. jalaväebrigaadiga tõstab oluliselt kaitseväe tulejõudu ning kiirreageerimisvõimet. Staabiga Luunjas.
Relvastatakse moodsate tankitõrjeraketisüsteemidega, mis tõstavad kaitseväe lahinguvõimet.
Lähiaastatel täiendatakse brigaadi varustust, relvastust ja laskemoona, mis tõstab üksuse lahinguvalmidust.
2. jalaväebrigaad saab enda relvastusse 155 mm haubitsad.
Kaitseväe kiirreageerimisstruktuuri hakkab eelmises arengukavas ettenähtud 18 000 asemel kuuluma üle 21 000 inimese, nende seas tänase 3100 asemel ka 3600 tegevväelast. Eesti põhivalmidus- ja täiendreservi arvatakse kõik Eesti Kaitseväe poolt ajateenistuse käigus välja õpetatud reservväelased ning sinna kuulub kokku 60 000 inimest. 2022. aastaks kasvab põhivalmidus- ja täiendreserv 90 000-ni.
18 000
2013. aastal
21 000
2022. aastaks
Järgmistel aastatel hangib Eesti sadade miljonite eurode eest uut relvastust ja tehnikat.
44 jalaväe lahingumasinat koos toetusmasinatega jõuavad Eestisse aastatel 2016-2019.
Kaitseväe tankitõrjevõime tõuseb tänu moodsaimate tankitõrjeraketikomplekside hankimisele.
Mobiilse ja suure ulatusega tuletoetuse tagamiseks hangitakse Kaitseväele 155mm liikursuurtükid, mille hankimine täpsustatakse lähiaastatel.
44 jalaväe lahingumasinat CV90 ja tankide Leopard I baasil ehitatud toetusmasinad jõuavad Eestisse aastatel 2016-2019
| Relvastus | 35-millimeetrine kahur ATK Bushmaster III (efektiivne laskeulatus 4 km, kiirus 200 lasku minutis) |
|---|---|
| 7,62 mm kuulipilduja | |
| 10 kild- ja suitsugranaadi laskekanalit | |
| Mootor | 600 kW Scania DS16 (16-liitrine V8 diiselmootor) |
| Toodetud | 2008-2011 Rootsis |
| Tootja | BAE Systems Hägglunds AB |
Kaitseväe tankitõrjevõime tõuseb märgatavalt tänu moodsaimate tankitõrjeraketikomplekside Javelin hankimisele mõlemale jalaväebrigaadile.
| Efektiivne laskekaugus | 65 kuni 2500 meetrit |
|---|---|
| Laskeseadme kaal | 7 kg, koos kolmjalaga 11 kg |
| Raketi kaal | 15,5 kg |
| Lõhkepea soomustläbistavus | 750 mm |
| Raketi juhtimismeetod | „Lase-ja-unusta“, st. rakett lukustub pärast väljatulistamist automaatselt sihtmärgile |
| Meeskonna suurus | 2 |
| Tootja | Raytheon & Lockheed Martin |
| Relvastuses alates | 1996. aastast |
Saksamaa hävitaja Eurofighter Typhoon valvamas Eesti õhuruumi
Eesti suudab võõrustada õhuruumi valvavaid liitlashävitajaid Ämari lennubaasis
Kaasaegne ja mobiilne õhuseireradar Thales Ground Master 403
Hollandi mereväe eskaader Tallinna lahel harjutamas koos Eesti mereväega.
Oluline osa Eesti mereväe võimekustest on seotud veealuste miinide otsimisega.
Kaitseliidu peamine sõjaline ülesanne saab olema maakaitse. Eesmärgiks võetakse Kaitseliidu liikmeskonna suurendamine tänaselt 22 250-lt kümne aastaga 30 000-le
Arengukava 2013–2022
22 500
30 000
Kaitseliitlast
Riigikaitse arengukava mittesõjaline osa vaatleb esmakordselt riigikaitset laiemalt puhtsõjalisest kaitsest ning paneb kõikidele olulisematele riigiasutustele konkreetsed riigikaitselised ülesanded. See tähendab, et sõjalise kaitse kõrval arendatakse ka järgmisi riigikaitse jaoks olulisi valdkondi:
Luuakse mobilisatsiooni infosüsteem, hakatakse erasektoriga sõlmima lepinguid varude ja teenuste osas, mis mobilisatsiooni korral toetaksid kaitseväe tegevust ning harjutatakse regulaarsetel õppustel tsiviilressursside kasutuselevõttu
Jätkatakse Eestile riigikaitseliselt ja julgeolekupoliitiliselt oluliste saatkondade ja esinduste võrgu arendamist
Arendatakse politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti võimekust, et olla valmis Eesti elanike turvalisuse tagamiseks ka kõige keerulisemates olukordades
Arendatakse täiendavaid elektritootmise võimsuseid ja juhtimissüsteeme, tugevdatakse ühiskonna toimimiseks vajalikke sideühendusi, tagatakse strateegilise tähtsusega raud- ja maanteede remondivõimekus ning tugevdatakse meditsiinisüsteemi valmisolekut kriisiolukordadeks
Arendatakse sellealast akadeemilist ekspertiisi ja korraldatakse psühholoogilise kaitse kursuseid, samuti arendatakse riigiasutuste võimekust vaenuliku mõjutustegevuse tuvastamiseks ning suurendatakse valmisolekut suurema kommunikatsioonivajadusega kriisideks.
Et kõik eelpool toodu teostuks, vajab riigikaitse stabiilset rahastamist. Eesti riigikaitset rahastatakse alates 2012. aastast mahus 2% sisemajanduse kogutoodangust. See on optimaalne suurus, mis lubab Eesti riigikaitset pikaajaliselt ja sisuliselt planeerida ning kokkuvõttes maksumaksja raha kõige efektiivsemalt kasutada.
Eesti riigieelarves on kaitse-eelarve üks väiksemaid kuluridasid, moodustades kogu eelarvest ligikaudu viis protsenti. See on ühiskonnale jõukohane kindlustusmakse, mille eest aitame tagada oma riigi turvalisust ja kaitstust.