Sissejuhatus
Riigikaitse arengukava 2013 – 2022 mittesõjaliste osade kinnitamisega on jõudnud lõpule esimene riigikaitse laia käsitluse põhimõttest lähtuva arengudokumendi koostamine. Riigikaitse arengukava 2013 – 2022 sõjaline osa kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 24.01.2013. a korraldusega nr 35. Riigikaitse arengukava sõjaline osa koostati peamiselt Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe ekspertide poolt, võttes arvesse teiste riigiasutuste analüüse ning Eesti liitlaste sõjalisi plaane. Käesolev dokument täiendab 2013. a jaanuaris Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud sõjalist osa ja keskendub riigikaitse tagamise mittesõjalistele valdkondadele. Riigikaitse arengukava 2013 – 2022 mittesõjaliste osade koostamisel osalesid järgmised ametkonnad:
- Siseministeerium;
- Kaitseministeerium;
- Rahandusministeerium;
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
- Sotsiaalministeerium;
- Välisministeerium;
- Justiitsministeerium;
- Põllumajandusministeerium;
- Kultuuriministeerium;
- Eesti Pank;
- Riigikantselei.
Riigikaitse arengukava on valdkondlik arengukava ja üks riigikaitse põhikavadest. Riigikaitset puudutavate planeerimisdokumentide hierarhias täidab arengukava olulise lünga, asetsedes poliitilis-strateegilise tasandi dokumentide (julgeolekupoliitika alused ja riigikaitse strateegia) ning keskpika- ja lühiperioodi planeerimisetappide vahel (riigi eelarvestrateegia, riigieelarve).
Lähtudes kehtivast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization, edaspidi NATO) kollektiivsest kaitseplaneerimistsüklist ja kooskõlas rahuaja riigikaitse seaduse § 271 lõikega 2, mille kohaselt kehtestatakse riigikaitse arengukava kümneks aastaks, koostati arengukava perioodiks 2013–2022.
Riigikaitse laia käsitluse põhimõtetele tugineva riigikaitse strateegia rakendamisega seoses asendus senine kitsale sõjalisele kaitsetegevusele keskenduv käsitus kogu riigi kaitset hõlmavaga. See tähendab, et käesoleva arengukavaga viiakse Eesti riigikaitse korraldus kitsalt sõjaliselt käsitluselt laiapõhjaliseks ka riigi strateegilise planeerimise kontekstis ning ühendatakse riigikaitsega otseselt seotud teemad ja tegevussuunad. Riigikaitse strateegia määrab kuus üksteisega seotud valdkonda − sõjaline kaitse, tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele, rahvusvaheline tegevus, siseturvalisuse tagamine, elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine, psühholoogiline kaitse. Peale riigikaitse strateegias määratud tegevussuundade kajastab arengukava ka riigikaitse tegevussuundade ühist võimekogumit, mis on riigikaitse juhtimine.