Riigikaitse arengukava 2013-2022 lühikokkuvõte
Rahuaja riigikaitse seadus määratleb riigikaitse põhikavadena julgeolekupoliitika alused, riigikaitse strateegia, riigikaitse arengukava, sõjalise kaitse tegevuskava ja kaitsetegevuse operatiivkava.
Riigikaitse arengukava määrab riigikaitse strateegia alusel kaitsevõime tugevdamise prioriteetsed suunad ja võimenõuded, pikaajalised arendusprogrammid ja üldised ressursipiirangud kaitsevõime arendamisel. Riigikaitse arengukava kehtestab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul kümneks aastaks ja see vaadatakse üle kaitseministri ettepanekul igal neljandal aastal.
Käesolev Riigikaitse arengukava käsitleb perioodi 2013 – 2022 ning ta asendab seni kehtinud Sõjalise kaitse arengukava 2009 – 2018. Dokumendis sätestatud arengueesmärke täpsustatakse iga-aastaselt kesk-pika perioodi arengukavades ja riigi eelarvestrateegias.
Riigikaitse arengukava peamine juhtmõte on reaalsete ning vajadusel kiirelt reageerida suutvate üksuste tootmine.
Maismaaoperatsioonide osas on Arengukava planeerimisperioodi jooksul põhitähelepanu kiirreageerivate jalaväebrigaadide loomisel, soomusmanöövervõime arendamisel ning tankitõrje tugevdamisel.
1. Jalaväebrigaad varustatakse ja relvastatakse täielikult ning selles arendatakse välja soomusmanöövervõime; brigaadi koosseisus olev elukutseline Scoutspataljon saab moodsad jalaväe lahingumasinad, ülejäänud brigaadi manööverpataljonid varustatakse soomukitega.
2022. aastaks luuakse ja arendatakse täielikult välja ka 2. Jalaväebrigaad, mis tõstab oluliselt Kaitseväe tulejõudu ning kiirreageerimisvõimet.
Kaitseväe tankitõrjevõime tõuseb märgatavalt tänu moodsaimate tankitõrjeraketikomplekside hankimisele mõlemale brigaadile.
Mobiilse ja suure ulatusega tuletoetuse tagamiseks hangitakse Kaitseväele 155mm liikursuurtükid.
Lisaks eelnimetatuile näeb Arengukava ette ka vajaduse raske-soomusmanöövervõime ehk tankide ning keskmaaõhutõrjevõime järele. Ressursipiirangute tõttu on 2022. aastaks võimalik nende võimete arendamise alustamine, kuid mitte täiel määral väljaarendamine. Otsus selle osas, millal täpselt tankipataljon ja keskmaa õhutõrjepataljon lõplikult välja arendatakse, langetatakse järgmise Riigikaitse arengukava koostamise ajal 2016. aastal.
Territoriaalkaitse poolt loodavat kogu Eestit katvat turvavaipa hakatakse senisest veelgi enam tähtsustama ning maakaitse saab konkreetse vastutaja – Kaitseliidu – kellele see saab olema peamine sõjaline ülesanne.
- Maakaitse (15 Kaitseliidu malevat) tõhus sõjaline juhtimine ka kõige keerulisemas situatsioonis toimub kriisi- ja sõjaolukorras aktiveeritavate viie territoriaalse vastutusalaga maakaitseringkonna kaudu.
- Maakaitsestruktuuri kuuluvad üksused varustatakse ja relvastatakse täielikult.
- Toetatakse vabatahtlikkust riigikaitses ning eesmärgiks võetakse Kaitseliidu liikmeskonna suurendamine tänaselt 22 250-lt kümne aastaga 30 000-le.
Õhuoperatsioonide osas näeb Arengukava ette Eesti õhukaitsevõime suurendamist ning Ämari lennubaasi väljaarendamist. Õhuvägi on täielikult integreeritud NATO õhu- ja raketikaitsesüsteemi ning tagab katkematu õhuseireinfo Eestile ja kogu NATO-le.
- Õhuväele hangitakse täiendavad keskmaa-õhuseireradarid ning moderniseeritakse olemasolevaid.
- Välja arendatakse Õhuväe juhtimis- ja teatamiskeskus, mis on suuteline osana NATO integreeritud õhu- ja raketikaitsesüsteemist juhtima õhukaitseoperatsioone.
- Ämari lennubaas saavutab võime võõrustada liitlaste lennuvahendeid, sealhulgas hiljemalt 2015. aastal ka ühte NATO õhuturbe rotatsiooni aastas.
Mereväes jätkatakse miinisõjavõime arendamist kolme moderniseeritava miinitõrjelaevaga ning tuukrigrupi ja ühe toetuslaevaga. Merevägi jätkab osalemist rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides ja NATO Alalises miinisõjagrupis, kindlustades nii muuhulgas NATO alalise miinilaevade grupi (SNMCMG1) sagedase kohaloleku Läänemeres.
Kaitsevägi saavutab võime viia lühikese etteteatamisega kogu riigi territooriumil läbi erioperatsioone. Alates 2012. aastast panustab erioperatsioonide üksus Eesti liitlaskohuste täitmisele välisoperatsioonides.
Luure- ja eelhoiatus jäävad ka uue Arengukava kohaselt prioriteediks. Vahepealse nelja aastaga on valdkonda jõuliselt arendatud, kuid keerulisemaks muutuv julgeolekusituatsioon ning potentsiaalselt aina kiiremini arenevad julgeolekuohud tingivad vajaduse olla arengutest alati vähemalt sammu võrra ees.
Arengukava pöörab erilist tähelepanu Kaitseväe mobilisatsioonile ja toetusele.
- Eesti sõjalise kaitse mobilisatsiooni ja toetuse ülesanded koondatakse loodavasse Toetuse väejuhatusse.
- Toetuse väejuhatuse põhilised ülesanded on mobilisatsiooni ja formeerimise, logistilise toetuse ning vastuvõtva riigi toetuse alaste valdkondade juhtimine ning sõjalise hariduse valdkonna koordineerimine.
Suureneb sõjalise kaitse juhtimise efektiivsus ning väheneb bürokraatia.
- Kaitseväge juhitakse ühest operatsioonide ja strateegilise tasandi staabist, Maaväe staap ja Kaitseväe Peastaap liidetakse;
- Mere- ja Õhuväes jääb kummaski alles üks staap; kaotatakse eraldiseisvad Lennubaasi, Õhuseiredivisjoni, Miinilaevade divisjoni ning Mereväebaasi staabid.
- Kaitseringkonnad reorganiseeritakse ning territoriaalkaitse antakse tervikuna Kaitseliidu pädevusse. Sõjaaja maakaitsestruktuuris luuakse lisaks Maakaitse staabile viis territoriaalse vastutusalaga maakaitseringkonda, neist üks saab vastutama nn Suur-Tallinna ala eest. Rahu ajal on maakaitse ringkondade staabid Kaitseliidu Peastaabi või Kaitseliidu malevate staapide koosseisus.
Suureneb kaitseministeeriumi valitsemisala tugiteenuste efektiivsus.
- Kaitseväe koosseisus luuakse valitsemisala ühine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus- ja halduskeskus, kuhu koondatakse valitsemisala asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise arenduse ja toetuse funktsioonid.
- Kaitseministeeriumi valitsemisala logistikasüsteem korraldatakse ümber ning nelja aasta jooksul luuakse ühisasutus, mis tagab efektiivse, tsentraliseeritud ja läbipaistva varustuse ning taristu elutsükli haldamise nii rahu kui sõja ajal.
- Veteranide toetusteenuse paremaks juhtimiseks koondatakse veteranide toetusteenused ühtsesse, Kaitseväe koosseisus loodavasse toetusteenuste keskusesse, mis juhib ja administreerib veteranide toetusteenuseid kogu Kaitseministeeriumi haldusala ulatuses.
Võrreldes eelmises arengukavas ettenähtuga on ajateenijate arv veerandi võrra suurem – aastas võetakse varemplaanitud 2500 asemel teenistusse 3200 ajateenijat.
- Tänane ajateenistuse mudel säilib ning ajateenistus jääb reservüksuste väljaõpetamise ja elukutseliste üksuste mehitamise peamiseks baasiks. Alates 2013. aastast saavad vabatahtliku kaitseväekohustuse võtta ka naissoost Eesti kodanikud.
- 2014. aasta lõpuks tagatakse kõigile ajateenijatele kaasaegsed olmetingimused. Selleks suurendatakse laienemisvõimalustega linnakuid Tallinnas (Miinisadam), Tapal, Jõhvis, Võrus ja Ämaris. Kulude kokkuhoiu eesmärgil suletakse perspektiivitud ning täielikult amortiseerunud linnakud Marja tänaval ja Rahumäe teel Tallinnas ning Meegomäel.
Tegevväelaste juurdekasvu tagamiseks viiakse 2013. aastal palgad Kaitseväes ja Kaitseliidus konkurentsivõimeliseks. Seda tehes lähtutakse põhimõttest, mille kohaselt ei tohi Kaitseministeeriumi valitsemisala personalikulud ületada ühelgi planeerimisperioodi aastal kolmandikku valitsemisala eelarvest.
Kaitseministeeriumi valitsemisala tsiviilisikute palgaraha osakaal valitsemisala personalikulude eelarves ei suurene. See tähendab, et täiendavate tsiviilisikute ametikohtade loomine või palkade inflatsioonist ja kaitsekulude üldkasvust kiirem suurenemine saab toimuda vaid muude tsiviilisikute ametikohtade arvelt.
Väljaõppealade arendamisel on peamine prioriteet Kaitseväe Keskpolügoon, mis peab võimaldama jalaväepataljoni lahingulaskmisi ja õhk-maa pommitamist. Välja arendatakse Nursipalu, Sirgala ja Männiku harjutusväljad ning Tapa, Jõhvi, Uniküla, Männiku ja Klooga lasketiirud. Lisaks nähakse ette Kaitseliidu malevate väljaõppe toetamiseks 7-10 täiendava välilasketiiru rajamine Kaitseliidu otsustatud asukohtadesse.
Kaitseministeeriumi valitsemisala jätkab küberkaitse tähtsustamist nii rahvusvaheliselt kui riigisiseselt, kasutades selleks muulhulgas Kaitseliidu küberkaitseüksuse ning NATO Kooperatiivse Küberkaitsekeskuse koostööst tekkivat sünergiat.
Jätkatakse panustamist NATO, Euroopa Liidu ja/või tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse Eesti julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Planeerimiseeldusena on lähtutud NATO vägede kasutatavuse suurendamise nõuetest.
Erinevalt sõjalise kaitse valdkonnast ei ole teiste riigikaitse valdkondade osas varasemalt riigikaitselisi ülesandeid tuvastatud, mistõttu analüüsiti käesoleva arengukava koostamise käigus koos Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Välisministeeriumi ning Riigikantselei esindajatega esmakordselt ülesandeid riigikaitse laia käsitluse kontekstis. Analüüsi lähtealuseks olid Riigikaitse strateegias sätestatud ametkondade põhirollid riigikaitselistes küsimustes. Arengukava koostamisel tuvastati asjaomaste asutuste riigikaitselised ülesanded ja koostati vastavad tegevuskontseptsioonid. Arengukava rakendusfaasis keskendutakse riigikaitse mitte-sõjaliste valdkondade osas metoodika täpsustamisele ja tuvastatud ülesannete mahu ja ressursianalüüsi läbiviimisele. Arengukava on loonud protsessis osalevate asutuste koostöös platvormi riigikaitse ametkondadeülese planeerimise edasiarenduseks.
