Scroll down

Riigikaitse arengukava
2017–2026

Riigikaitse arengukava – mis see on?

  • REALISTLIK ARENG
    Käesolev riigikaitse arengukava sõjalise kaitse osa kirjeldab Eesti sõjalise kaitse ressursiliselt realistlikke arengueesmärke aastaks 2026.
  • KÜMNEAASTASED EESMÄRGID
    Sõjalise kaitse kümneaastaste eesmärkide rakendamine toimub läbi Kaitseministeeriumi valitsemisala nelja-aastase arengukava, milles määratakse kindlaks eesmärkideni viivad valitsemisala tegevused ja nende rahastamine. Need on omakorda sisendiks iga-aastasele kaitse-eelarve eelnõule.
  • ARENGUKAVA VÄLJATÖÖTAMINE
    Praeguse ehk kolmanda arengukava juured ulatuvad 2008. aastasse. Vahetult pärast sõjalise kaitse arengukava 2008-2017 valmimist puhkes majanduskriis, 2008. aasta augustis algas Vene-Gruusia sõda. Neist kahest sündmusest sunnituna tuli valitsusel riigikaitse arengukava 2013-2022 (RKAK 2022) koostamise käigus 2008. aastal tehtud plaane oluliselt korrigeerida.

RIIGIKAITSE ARENGUKAVA 2013–2022 ELLUVIIMINE

RKAK 2022 ehk teise kümneaastase arengukava kinnitamisega võeti selge suund arendamaks vaid lahinguvõimelisi üksuseid, mida on võimalik mehitada, relvastada, varustada, välja õpetada ja ülal pidada, arvestades planeerimisperioodil reaalselt saadaolevat ressurssi.

Kaitseväe korralduse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muudatustega viidi ellu kõik RKAK 2022 ette nähtud struktuurimuudatused: toimus staapide arvu vähendamine, loodi luurekeskus, toetuse väejuhatus ja erioperatsioonide väejuhatus ning kahe brigaadi juhtimissüsteem.
Riigikaitseseaduse jõustumisega 1. jaanuaril 2016. aastal viidi RKAK 2022 struktuursed reformid sisuliselt lõpule.

TÄPSEMALT…

  • Viie täiemahuliselt mehitamata ja varustamata jalaväebrigaadi suuruseks plaanitud struktuuri ressurss on koondatud kahe lahinguvõimelise jalaväebrigaadi loomiseks.
  • Kaitseliit on valmistanud ette maakaitseüksuste koosseisu ning kaitseringkondade kaotamise kompenseerimiseks on loodud maakaitseringkonnad, mille ülesanne on korraldada kindlaks määratud piirkondade kaitset.

  • Arendatud on 1. jalaväebrigaadis jalaväe lahingumasinatel (CV9035) tegutsevat Scoutspataljoni ja soomukitel tegutsevaid jalaväepataljone.
  • Maaväes ja Kaitseliidu põhjal valmivates üksustes on alustatud väljaõpetatavate tankitõrjeüksuste varustamist moodsate tankitõrje raketikompleksidega.
  • Merevägi arendab jätkuvalt miinitõrjet.
  • Õhuvägi on arendanud Ämari lennubaasi nii, et alates 2015. aastast on seal võimalik võõrustada ühte õhuturbe rotatsiooni ja muul ajal on tagatud lennubaasi igapäevane toimimine. Baasi valmimisse on panustanud ka NATO.

  • 1. jalaväebrigaad on muutunud lahinguvõimeliseks väeüksuseks – sellise hinnangu võimaldab anda õppusel SIIL 2015 ja teistel valmidusõppustel kogetu.
  • 2016. aasta lõpus saabusid Eestisse jalaväe lahingumasinad CV9035, mis on viinud brigaadi sõjalise suutlikkuse uuele tasemele.
  • 2. jalaväebrigaadi välja arendamist on alustatud ohupildist tulenevalt planeeritust varem.

Riigikaitse areng viimase nelja aasta jooksul on üldjoontes vastanud RKAK 2022 planeeritule. Vastavalt kehtivale Kaitseministeeriumi valitsemisala nelja-aastasele arengukavale on RKAK 2022 hiljemalt 2020. aastaks suures osas ellu viidud.

RKAK 2022 rakendamise käigus saadud kogemus võimaldab väita, et 2013. aastal tehtud sõjalise kaitse plaanid on osutunud ressursiliselt realistlikuks.

RIIGIKAITSE ARENGUKAVA 2017–2026

Sarnaselt RKAK 2022 koostamisele järgiti käesoleva riigikaitsearengukava 2017–2026 (RKAK 2026) kujundamisel rangelt põhimõtet, et välja arendatud võimed peavad olema elutsükli jooksul vastavuses Eesti riigikaitse ressursiliste võimalustega.

EESMÄRGID:

OPTIMAALSED PERSONALIKULUD
Sõjalise kaitse arengueesmärkide elluviimiseks otsiti kokkuhoiuvõimalusi toetavate tegevuste osas. Sellest tulenevalt on Kaitseministeeriumi valitsemisala personalikulude osakaalule seatud piirang, et ka 2026. aastaks ei või valitsemisala palgakulud ületada kolmandikku kaitse-eelarvest – see on NATO liikmesriikide seas erandlikult väike näitaja.



SÕJALISE VALMISOLEKU TÕSTMINE

Kaitsevalmiduse tagamine on arengukava keskmes igas mõttes – arengukava elluviimisel on esmatähtsad suurimat sõjalist efekti andvad hanked, samuti piisavate lahingumoonavarude tagamine. Aastaks 2026 on kõik üksused nõuetekohaselt varustatud.
  1. Viiakse lõpuni Scoutspataljoni varustamine jalaväe lahingumasinatega, 1. jalaväebrigaadi relvastatakse liikursuurtükkidega, 2. jalaväebrigaadi lisatakse võitlusvõime tõstmiseks 122 mm suurtükkide pataljon ja kerge jalaväepataljon ning arendatakse lõpuni brigaadi lähimaa õhutõrje võime.
  2. Manööverüksuste tankitõrjevõimekust parandatakse veelgi ning vahetatakse välja kogu struktuuri käsitulirelvad.
  3. Brigaadide luurekompaniid varustatakse moodsate mehitamata lennuvahenditega ning viiakse lõpuni Mereväe miinijahtijate moderniseerimine.
MAAKAITSE ARENDAMINE
Jätkub maakaitse arendamine. Kaitseliidu liikmeskond on viimaste aastate jooksul jõudsalt kasvanud ning Kaitseliidu poolt ettevalmistatavad maakaitseüksused on muutunud sõjaliselt kaalukaks osaks kiirreageerimisstuktuurist. Käesoleva arengukavaga nähakse ette kümne täiendava maakaitse kergejalaväekompanii loomine.

KAITSEVÄE REAGEERIMISVÕIME KIIRENDAMINE
Kõikide arengukavaga elluviidavate muutuste tulemusena tõuseb Kaitseväe reageerimisõime ning kiirreageerimisstruktuuri koosseis kasvab seniselt 21 000lt rohkem kui 24 400le.



RESERVARMEEL PÕHINEVA MUDELI ARENDAMINE
Reservarmeel põhinev riigikaitsemudel on end tõestanud elujõulisena. Seda tõendavad nii 2015. aastal toimunud õppuse SIIL tulemused, naaberriigi Soome pikaajaline kogemus ning ajateenistusest vahepeal loobunud Leedu otsus pöörduda tagasi reservarmee ja ajateenistuse põhise sõjalise kaitse mudeli juurde.

Elanikkonna vananemise prognoos ei vähenda selle mudeli vitaalsust, vaid eeldab elanikkonna kaasatuse mitmekesistamist soolise kuuluvuse või sõjalise väljaõppe ajakohastamisega ning – ajateenistuse marginaliseerimise vältimiseks – ajateenistuse läbinute osakaalu suurendamist.

  1. 2026. aastaks kasvab ajateenijate hulk 3200lt 4000ni.

  2. Suurendatakse naiste võimalusi ajateenistuses ja tegevteenistuses osalemiseks.

  3. Suurendatakse noorte teadlikkust riigikaitses osalemise võimalustest.
KÜBERVÄEJUHATUSE LOOMINE
NATO Varssavi tippkohtumisel võeti vastu ajalooline otsus kuulutada küberruum sõjaliseks domeeniks. Selle otsuse taga on elektroonilise sõjapidamise ja küberoperatsioonide üha kasvav osakaal sõjalistes konfliktides. Nii sõjapidamise tehnoloogilisest arengust lähtuvalt kui Eesti valdkondliku juhtpositsiooni säilitamiseks rahvusvaheliselt, on viimane aeg moodustada Eesti Kaitseväe koosseisu küberväejuhatus, mille missioon on kaitsta meie endi ja meid abistavate liitlaste sõjalisi infosüsteeme vastase mõjutustegevuste eest ning olla valmis aktiivsete küberkaitseoperatsioonide läbiviimiseks. Selleks konsolideeritakse Kaitseministeeriumi valitsemisala infotehnoloogiline kompetents ja suunatakse kübervaldkonda lisaressurssi.

KOLLEKTIIVKAITSE TÄHTSUSTAMINE
Sõjalise kaitse planeerimisel arvestatakse Põhja-Atlandi lepingust tuleneva kollektiivkaitse rakendumisega. Liitlaste sõjaline kohaolek Balti regioonison kasvanud ja Eestis on 2017. aasta suvest liitlaste pataljoni lahingugrupp. Eesti riik peab tegema kõik, et järgmised NATO tippkohtumised tooksid kaasa uusi otsuseid regiooni kriitiliste sõjaliste võimelünkade täitmiseks ning et siia saabuvatele liitlasvägedele oleks tagatud piisav vastuvõtva riigi toetus.

Eesti ühiskonna järjekindel pühendumus sõjalise kaitse arendamisele ning meie liitlaste valmidus kulutada märkimisväärseid ressursse NATO heidutushoiaku ja kaitse tugevdamiseks meie regioonis annavad kindlust, et Eesti sõjaline julgeolek seisab ka muutuvas maailmas kindlalt kahel sambal: läbimõeldud iseseisval kaitsevõimel ja usaldusväärsel kollektiivkaitsel.

KULUTUSED

  • Ressursiplaneerimise eelduseks on kaitsekulude püsimine vähemalt 2% SKP tasemel. Arvestatud on, et liitlasüksuste võõrustamisega seotud otsesed taristu- ja ülalpidamiskulud rahastatakse lisaks 2%-le.
  • Kaitsekulude suurus põhineb Rahandusministeeriumi poolt avaldatud majandusprognoosil. Arengukava koostamisel on lähtutud 2016. aasta kevadisest majandusprognoosist.
  • Kaitseministeeriumi valitsemisala kuludest suunatakse lõviosa vahenditest üksuste varustamiseks, tegeväelaste palkadeks, ajateenistuse korraldamiseks ja väljaõppe läbiviimiseks. Muud kulud on rangelt kontrolli all. Kaitsevaldkonna hankeid korraldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.