Eesti esmane iseseisev kaitsevõime moodustab sõjaliste võimete kogumi, mis toetab NATO kollektiivkaitse mehhanismi käivitamist. NATO liikmena ei pea Eesti kõiki sõjalisi võimeid iseseisvalt välja arendama, vaid need tagatakse koostöös NATO liitlastega.
Esmane iseseisev kaitsevõime peab kiire sõjalise reaktsiooniga tagama riigi sõjalise kaitse ning põhieeldused kollektiivkaitse rakendumiseks ka olukorras, kui ülekaalukate jõududega rünnak on toimunud ootamatult. Selleks tagab kaitseväe ja Kaitseliidu ning nende tegevust toetavate asutuste ja organisatsioonide asjakohase väljaõppe ning kindlustab ressursside otstarbeka kasutamise.
Reservarmee ja tegevväelased
Kaitseväe sõjaaja struktuuri moodustavad erineva valmidusastmega üksused, mis on kokku pandud tegevväelastest, reservväelastest ja Kaitseliidu liikmetest. Kaitseväe põhijõu moodustavad reservüksused, mis komplekteeritakse ajateenistuses ja Kaitseliidus sõjaväelise väljaõppe läbinud meestest ja naistest. Tegevväelasi värvatakse põhiliselt ajateenistuse läbinute seast.
Lisainfo
Viimati uuendatud 27.04.2026
