Euroopa Liidu toetused

Taaste- ja vastupidavusrahastu: energia ja julgeoleku sidumine

Taaste- ja vastupidavusrahastu (Recovery and Resilience Facility, RRF) eesmärk on toetada investeeringuid ja reforme, mis on hädavajalikud majanduse pikaajaliseks taastumiseks, liikmesriikide majanduse ja sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning rohelise ja digiülemineku toetamiseks.

Taasterahastu eesmärgiD

Taaste- ja vastupidavusrahastu ehk RRF loodi Euroopa Liidu ajutise rahastuna, et toetada liikmesriikide reforme ja investeeringuid ning kiirendada rohe- ja digipööret. Rahastu vahendeid kasutatakse liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava  alusel ning väljamaksed sõltuvad kokkulepitud eesmärkide ja vahe-eesmärkide täitmisest. 

Taasterahastu eesmärkideks on:

• edendada EL majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust, kriisile valmisolekut, kohanemisvõimet ja majanduse kasvupotentsiaali;
• leevendada kriisi sotsiaal- ja majandusmõju, eelkõige naistele;
• aidata kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele; 
• toetada rohepööret, aidates kaasa 2030. aastaks kehtestatud liidu kliimaalaste eesmärkide saavutamisele ja 2050. aastaks kehtestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmisele; 
• toetada digipööret, aidates seeläbi kaasa ülespoole suunatud majanduslikule ja sotsiaalsele lähenemisele, liidu majanduse kestliku kasvu ja lõimimise taastamisele ja edendamisele; 
• aidata kaasa uute kvaliteetsete töökohtade loomisele ning liidu strateegilisele autonoomsusele kõrvuti avatud majandusega ning luues Euroopa lisaväärtust.

Eesti

Eesti rakendatav maht on 953,4 mln Euroopa Komisjoni kinnitatud taaste- ja vastupidavuskava alusel. Tegevused panustavad reformidesse ja investeeringutesse, mis tugevdavad majanduse vastupanuvõimet ja toetavad pikaajalisi arengueesmärke. Rahastu rakendamine lõpeb 2026. aastaga.

Kaitseministeeriumi haldusala investeeringud ja eesmärgid

Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) Eestis: kuidas uued seireseadmed avavad tee rohelisele energiale

Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) on loodud selleks, et toetada majanduse pikaajalist taastumist, suurendada riikide kriisikindlust ning kiirendada rohe- ja digipööret. Eesti taaste- ja vastupidavuskava maht on 953,4 miljonit eurot ning rahastu toel elluviidavad reformid ja investeeringud kestavad kuni 2026. aasta lõpuni.

Kaitseministeeriumi haldusala suurinvesteering: radarisüsteem taastuvenergia toetuseks

Taastuvenergia tootmine nõuab oluliselt rohkem ruumi kui fossiilkütuste kasutamine. Eesti eesmärk on avada tuuleparkidele võimalikult suur osa territooriumist, et suurendada puhta energia tootmist ja soodustada konkurentsi. Seni on uute ja tõhusamate tuulegeneraatorite ehitamist piiranud Kaitseväe õhuseireradarite tööst tulenevad kõrguspiirangud.

Selle probleemi lahendamiseks on 66,8 miljoni euro suuruse investeeringu abil hangitud mitmekülgne radarisüsteem. Uuel süsteemil on kolm suurt tsiviilotstarbelist eesmärki:

• roheline energia – võimaldab paigaldada merre üle 350 meetri kõrguseid tuulegeneraatoreid;
• lennundus – parandab tsiviilõhutranspordi juhtimist;
• turvalisus ja keskkond – tugevdab tsiviilmeretranspordi ja reostuse kontrolli piirkonnas ning edendab piiriülest koostööd Balti- ja Põhjakandis.

Pärast radarisüsteemi paigaldamist avaneb võimalus ehitada efektiivsemaid meretuuleparke Riia lahes ning Eesti saartel (Hiiumaa, Saaremaa ja Vormsi), kus on suurim potentsiaal taastuvenergia tootmiseks ja Eesti energiasõltumatuse tagamiseks. Alad on plaanis tuuleparkide arendajatele avada 2026. aasta lõpus.

KoostÖÖ ja projekti ajakava

Radari planeerimine ja paigaldamine on tehtud koostöös Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) ja Lennuliiklusteeninduse AS-iga.

• 2022–2024: viidi läbi eeluuringud, planeerimine ja hanked ning sõlmiti lepingud süsteemide tarnijatega.
• 2026. aasta III kvartal: Llõpetati taristu ehitus ja süsteemide paigaldus ning eemaldati kõrguspiirangud Riia lahe ja Eesti saarte piirkonnas.

Lisainfo

• Avamere tuuleparkide arendamine
• Taaste- ja vastupidavusrahastust Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel

ReArm Europe / Readiness 2030: Euroopa kaitsevõime hüppeline kasv

2025. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon algatuskava, mille eesmärk on tugevdada Euroopa kaitsevalmidust ja suurendada kaitseinvesteeringuid. Selleks muudeti kaitsekulutusi puudutavaid eelarvereegleid ja loodi 150 miljardi euro suurune julgeolekumeetmete laenuinstrument SAFE. Esmakordselt lubati Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) vahendeid kasutada ka kaitse- ja militaarvaldkonna arendamiseks.

Algatuse raames hindasid liikmesriigid üle oma Euroopa Liidu toetuste kasutamise ning suunasid osa vahenditest ümber uute kaitsevaldkonna tegevuste elluviimiseks. Eesti kasutas seda võimalust, suunates toetused kaitsetööstuse ja -tehnoloogia arendamisse ning sõjalise liikuvuse parandamisse.

Ermistu kaitsetööstuspark: baastaristu rajamine

Ermistusse rajatav kaitsetööstuspark loob vajalikud tingimused kaitsetööstusettevõttele. Tegemist on baastaristuga, mis võimaldab kaitsetööstuse ettevõtetel kiiresti käivitada Eestis tootmine ja arendustegevus.

Riigi poolt rajatav baastaristu hõlmab:

• tehnovõrke (elekter, side, vesi ja kanalisatsioon);
• katlamaja ja veepuhastuslahendusi;
• katsealasid ja ladusid;
• teid, parkimisalasid ja turvalist perimeetrit.

Ettevõtted ehitavad tootmishooned ise vastavalt oma vajadustele.

Meede: ÜKP rakenduskava poliitikaeesmärk Nutikam Eesti, meede 21.1.6.3, Euroopa Regionaalarengu Fond/ERF

Projekti periood: 19.12.2025 – 31.12.2029

Eelarve: 65 miljonit eurot (sh 52 miljonit ERF toetus)

Elluviija: riigi kaitseinvesteeringute keskus

Lisainfo: https://www.rtk.ee/2021-2027-meetmepohised-oigusaktid#16-tapsustamisel

Kaitseväe Narva linnak: liitlaste vastuvõtt ja idapiiri tugevdamine

Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud) ehk Narva tööstusalale rajatakse uus täisfunktsionaalne kaitseväelinnak, mis tugevdab Eesti ja Euroopa Liidu idapiiri kaitset ning parandab liitlaste vastuvõtuvõimekust.

Euroopa Liidu idapiirile rajatava suurema patrullbaasi üheks ülesandeks on ka vajadusel Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti Frontex uue keskuse toetamine.

Linnak hõlmab:

• majutust 500 alalisele ja 500 ajutisele sõjaväelasele;
• staabi- ja administratiivhooneid;
• spordi- ja teenindustaristut (sh söökla);
• remondi- ja laokomplekse;
• teid ja logistilisi alasid.

Meede: ÜKP rakenduskava poliitikaeesmärk Ühendatum Eesti, meede 21.3.3.2, Ühtekuuluvusfond/ÜF

Projekti periood: 19.12.2025 – 31.12.2029

Eelarve: 20,68 miljonit eurot (sh 19,65 miljonit ÜF toetus)

Elluviija: riigi kaitseinvesteeringute keskus

Lisainfo: https://www.rtk.ee/2021-2027-meetmepohised-oigusaktid#16-tapsustamisel

SAFE laen: strateegilised kaitsehanked

SAFE (Security Action for Europe) laenuvahendi kaudu rahastatab kaitseministeerium Eesti jaoks ulatuslikku kaitsehangete programmi.

Kokku rahastatakse:

• 56 kaitsehanget;
• relvade ja laskemoona soetamist;
• pikaajalist varustuskindlust.

Laenusumma: 2,32 miljardit eurot

Rahastamise periood: kuni 31.12.2030

Kokkuvõte: investeeringud, mis loovad tervikliku kaitsevõime

Lisainfo: https://defence-industry-space.ec.europa.eu/eu-defence-industry/safe-security-action-europe_en